Euroopa ministrid on kiirelt koostamas plaane mandriülese „droonimüüri” loomiseks, et seista vastu Moskva õhurünnakutele, samal ajal kui Kreml hoiatab, et igasugune rünnak tema lennukitele tooks kaasa otsese konflikti NATO-ga.
Riigid, sealhulgas Taani, Soome, Poola ja Balti riigid, ühinevad täna Ukraina tippkohtumisel, et arutada plaane selle kohta, mida EL-i peasekretär Ursula von der Leyen on kirjeldanud kui „usutava kaitse alustala”, vahendab Daily Mail.
Läbirääkimised toimuvad pärast seda, kui droonide parved sundisid lennujaamu sulgema kogu Skandinaavias ja kuna Kremlit süüdistatakse hübriidrünnakute kampaania algatamises kogu Euroopas.
Poola, mis on viimastel nädalatel juba Vladimir Putini droone alla tulistanud, on lubanud kiirmenetluse teel vastu võetud seaduste alusel alla tulistada kõik Ukraina kohal asuvad vaenulikud objektid, mis annavad sõjaväele suurema tegutsemisvabaduse.
Jätkuva eskalatsiooni käigus hoiatas Venemaa suursaadik Prantsusmaal, et riigi lennukite allatulistamine „tähendab sõda”. Neljapäeval süüdistas Vene välisminister ka NATO-t „tõelise sõja” pidamises Venemaa vastu ja väitis, et organisatsioon on otseselt seotud Vene konfliktiga Ukrainas.
Ministrite kohtumine Brüsselis peaks keskenduma ühiste süsteemide loomisele tsiviil- ja sõjaväetaristut ohustavate droonide avastamiseks ja hävitamiseks.
Euroopa Komisjon on andnud mõista, et müüri ehitamise kulud võiks katta 150 miljardi euro suuruse Euroopa julgeolekualase laenuprogrammiga.
Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et tema riiki on juba tabanud nn hübriidrünnak pärast seda, kui samal ööl häirisid droonid nelja lennujaama tööd.
Poulsen ütles: „Pole kahtlustki, et kõik viitab professionaalse tegutseja tööle, kui me räägime sellisest süstemaatilisest operatsioonist nii paljudes kohtades praktiliselt samal ajal.
Seda defineeriksin kui hübriidrünnakut, kus kasutatakse erinevat tüüpi droone. See on võidurelvastumine ajaga, sest tehnoloogia areneb pidevalt.”
Taani peaminister Mette Frederiksen on rääkinud NATO peasekretäri Mark Ruttega „Taani lennujaamade kohal lendavate droonidega seotud tõsisest olukorrast”.
Rutte ütles: „NATO liitlased ja Taani teevad koostööd, et tagada meie kriitilise infrastruktuuri ohutus ja turvalisus.”
Ametnikud möönavad, et droonide märkamine on tohutu väljakutse. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier ütles: „Üks asi, mida me peame tegema, on nende saabuvate droonide tuvastamine. See pole ülilihtne.”
„Me ei räägi suurtest hävituslennukitest ja lennukitest, mis saabuvad. Ei, me räägime uusimatest tehnoloogiaarendustest. Need droonid tuleb tuvastada ja seejärel teine ??samm [on otsustamine], mida me nende droonide vastu võitlemiseks teeme,” sõnas ta.
Taani politsei uurib, kas mõned droonid lasti õhku ranniku lähedal asuvatelt laevadelt, kusjuures sel ajal nähti piirkonnas kahte Vene laeva.
Moskva saatkond Kopenhaagenis lükkas seotuse väited tagasi kui „absurdsed” ja kirjeldas intsidente kui „lavastatud provokatsiooni”, mille eesmärk on pingeid suurendada.
Taani justiitsminister Peter Hummelgaard hoiatas, et „hübriidrünnakute oht jääb püsima” ja kirjeldas hiljutisi sündmusi kui „sügavalt murettekitavaid intsidente kogu Euroopas”. Ta ütles, et uued seadused annavad taristuomanikele õiguse droone ise alla tulistada.
Samal ajal, kui Euroopa arutab uusi kaitsemeetmeid, hoiatas Poola peaminister Donald Tusk, et „olukord viib meid avatud konfliktile kõige lähemale pärast Teist maailmasõda” ja kinnitas, et Varssavi tegutseb, kui tema taevast rikutakse.
Ta ütles: „Me otsustame lendavad objektid alla tulistada, kui need rikuvad meie territooriumi ja lendavad üle Poola – selle üle ei ole mingit arutelu.”
Varem sel kuul tulistas Poola alla kolm Vene drooni, mis ületasid NATO territooriumi, mis on esimene kord, kui selline tegevus on ette võetud pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal.
Tusk ütles, et Poola jääb ettevaatlikuks ka ebamäärasemate juhtumite puhul.
Ta ütles: „Kui tegemist on olukordadega, mis pole täiesti selged, näiteks hiljutine Vene hävitajate lend Petrobalticu platvormi kohal – kuid ilma igasuguse rikkumiseta, kuna need ei ole meie territoriaalveed –, tuleb enne väga ägeda konfliktifaasi esilekutsumiseks vajalike tegude otsustamist kaks korda järele mõelda.”
Ta lisas: „Samuti pean olema täiesti kindel… et kõik liitlased suhtuvad sellesse täpselt samamoodi nagu meie.”
Eskalatsiooni ohtu on rõhutanud Moskva – suursaadik Aleksei Meškov ütles RTL-ile: „Teate, on palju NATO lennukeid, mis rikuvad Venemaa õhuruumi, tahtlikult või mitte, aga see juhtub üsna sageli. Neid ei tulistata pärast alla.”
Eitades Venemaa rolli droonirünnakute taga, lisas ta: „Venemaa ei tee seda, ei mängi kellegagi. See pole tegelikult meie asi,” ja ??väitis, et Lääs on Moskvat „mitmel korral petnud”.
Küsimusele NATO võimaliku Vene lennukite allatulistamise kohta vastas ta jahmatavalt: „See tähendab sõda.” Tema sõnad kõlasid pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles ÜRO-le, et NATO riigid võivad Vene lennukeid alla tulistada, kui need tungivad nende õhuruumi.
Samal ajal ütles Sergei Lavrov neljapäeval G20 välisministrite tippkohtumisel kõneledes: „Teine selge näide on lääneriikide poolt provotseeritud Ukraina kriis, mille kaudu NATO ja EL on… juba kuulutanud minu riigile tõelise sõja ja on selles otseselt seotud.”
Kriisitunne on kasvanud kogu mandril. Eesti teatas reedel kolmest Vene hävitajast, mis sisenesid riigi taevasse, samas kui Rumeenia teatas, et ühte piiriala tabas droon paar päeva varem.
Euroopa ametnikud nimetasid neid samme tahtlikeks provokatsioonideks, mille eesmärk oli NATO rahutuks tegemine. Kuna rahupüüdlused ei vii kuhugi, kardavad paljud, et Ukraina konflikt võib iga hetk naaberriikidesse levida.
Ka Suurbritannia on kaasatud – Kuninglik Merevägi saatis laeva HMS Iron Duke ja helikopteri Wildcat, et jälgida Vene fregatti RFN Neustrashimõi ja kaubalaeva Sparta IV läbi La Manche’i väina.
Briti kaitseminister Luke Pollard ütles: „Vene sõjalaevad läbivad La Manche’i väina üha enam.
Kuninglik Merevägi kaitseb Ühendkuningriiki ööpäevaringselt, et jälgida Venemaa liikumist, tagades meie vete ja merealuste kaablite turvalisuse. Lisaks meie pühendumusele NATO operatsioonile Eastern Sentry on see selge näide sellest, kuidas Ühendkuningriik seisab kindlalt koos oma NATO liitlastega Venemaa agressiooni ärahoidmisel.”
Kogu Euroopas usuvad ametnikud, et Kreml kõnnib tahtlikult mööda peenikest köit, korraldades intsidente, mis ei ole küll otsene rünnak, kuid sunnivad siiski NATO-t reageerima.
The post Euroopa valmistub suureks sõjaks Venemaaga – selleks rajatakse kiirkorras droonimüür appeared first on eestinen.