Sündmuste keskmes oli Vaindloo saar, kui eelmisel reedel lendasid Eesti õhuruumi kolm Vene hävitajat MiG-31. Eesti teatel viibisid Vene lennukid Eesti õhuruumis kuni 12 minutit.
Vene lennukid on varem täpselt samas kohas Eesti õhuruumi lennanud kümneid, kui mitte sadu kordi – ja tõenäoliselt teevad nad seda ka edaspidi, vahendab Iltalehti.
Asi pole „ainult” hävitajates, vaid ka Venemaa reisilennukid on selles kohas Eesti õhuruumi rikkunud.
2018.aasta juulis lendas Vladimir Putin ise Vaindloo saare lähedal Eesti õhuruumi. President Putin istus spetsiaalselt ehitatud, pool miljardit eurot maksnud lennukis Iljušin IL-96 ja oli teel Helsingi tippkohtumisele Donald Trumpiga.
Vaindloo saar kuulub Eestile ja on tuntud ka rootsikeelse nime Stenskär järgi.
Soome lahe kitsus on Vaindloo puhul selgelt näha, kuna kaugus Vaindloost Eesti mandriosani on alla 30 kilomeetri ja vastaskaldal asuva Loviisani 60 kilomeetrit. Tallinn asub Vaindloost umbes saja kilomeetri kaugusel.
Lennuliikluse seisukohast on Vaindloo eriline selle poolest, et lennujuhtimisteenuseid ei osuta Tallinna lennujuhtimine, vaid Peterburi lennujuhtimine – kuigi see toimub Eesti õhuruumis.
Eesti ja Venemaa on sellise kokkuleppe sõlminud täielikus arusaamises ning sellele leiab seletuse lähiajaloost.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990. aastate alguses leidsid Eesti ja Venemaa, et Vaindloo lennuliiklus on valdavalt Venemaa oma, seega võiks lennujuhtimisteenuseid osutada Tallinna asemel Peterburi.
See korraldus pole mingi saladus ja näiteks Eesti uudisteportaal Delfi kirjutas sellest 2018. aasta suvel, just siis, kui president Putin oli Helsingisse suundudes Vaindloo lähedal „teelt ära eksinud”.
Artikli info allikaks on Eesti Lennuamet, mis on nüüd osa Transpordiametist. Artikli pealkiri kõlas: „Vaindloo saare lähedal toimuvad sagedased õhuruumi rikkumised on tingitud asjaolust, et lennujuhtimisteenuseid osutab Venemaa.”
Transpordiamet kinnitas asja Iltalehtile ning kinnituse andis Transpordiameti lennuliikluse ja lennujaamade osakonna juhataja Eve Härm.
„Peterburi FIR (lennuinfopiirkond) asub Vaindloo saare ümbruses ja seal osutab lennuliiklusteenuseid Venemaa, mitte Eesti, ICAO (Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni) ratifitseeritud lepingute alusel,” kirjutas Härm oma vastuses.
Delfi artiklis väidetakse, et näiteks 2018. aastal rikkus Venemaa esimesel poolaastal kuus korda Eesti õhuruumi.
Artiklis tuletatakse meelde ka seda, et Vaindloo saar kuulub tõepoolest Eestile, kuigi Venemaa kontrollib seda teatud moel lennuliikluse osas.
Õhuruumi rikkumiste taga peitub laiem probleem Eesti ja Venemaa vahel, mis samuti ootab lahendamist. Tegemist on riikide vahelise piirivaidlusega, mida pooled üritasid korduvalt lahendada juba läbirääkimiste ajal.
Vaidlus sai alguse 1990. aastate alguses, kui Eesti soovis, et tema ja Venemaa vaheline piir järgiks 1920. aasta Tartu rahulepingus kokkulepitud joont.
Venemaa määras omal algatusel piirijoone nii, et see järgiks nõukogudeaegset joont. Selle kohaselt säilitas Venemaa Kirde- ja Kagu-Eestis enne okupatsiooni Eestile kuulunud territooriumid.
Eesti kiirustas oma piiri kinnitamisega, sest EL ja NATO ei soovinud liikmeks riiki, millel poleks ametlikku, kinnitatud piiri – eriti sellise riigiga nagu Venemaa.
Eesti võeti mõlemasse organisatsiooni vastu 2004. aastal, kui piiriläbirääkimised Venemaaga olid lõppjärgus. Piirileping allkirjastati 2005. aastal, kuid Eesti lisas juba ratifitseeritud lepingu teksti viite Tartu rahulepingule. Pärast seda, nagu arvata võis, võttis Venemaa oma allkirja tagasi.
Piirileping toodi läbirääkimiste lauale veel 2014. aastal, kuid juba allkirjastatud lepingut pole ei Eesti ega Venemaa ratifitseerinud.
Olukord on endiselt selline, et EL-i ja NATO idapiiril on Eestis vaid „ajutine kontrolljoon”.
Venemaa piiririkkumised on kindlasti ka pahatahtliku kavatsuse küsimus ning selliste lepingute ärakasutamine, mida pole sõlmitud või mis on oma aja ära elanud.
Ka Eesti oskab teravust lisada. Ta on meelitanud Soomet laiendama Soome lahe territoriaalvett nii, et riikidevaheline rahvusvaheline õhuruum kaoks kohati täielikult.
Oma merealade laiendamine annaks Eestile ja Soomele võimaluse kontrollida Soome lahes asuvaid varilaevastiku laevu, kuid see tooks kaasa ka lõputuid konflikte Venemaaga.
Vähemalt praegu on Eestil vähe võimalusi Venemaa operatsioonide peatamiseks oma õhuruumis Soome lahe kohal.
NATO hävitajad, sealhulgas praegu valves olevad Itaalia hävitajad F-35A viibivad Eestis luure- ja kontrollmissioonidel ning nad ei astu venelastega lahingutegevusse.
NATO-s pole palju riike, kes oleksid valmis Venemaaga sõdima, sest tulemuseks võib olla täiemahuline sõda.
Venemaa õhuruumi rikkumise puhul reedel oli ebatavaline see, et see kestis erakordselt kaua. Trendi ja prognoosi kohaselt on see kurb ning lubab Eesti õhuruumis uusi probleeme.
Venemaa on varem õhuruumi rikkumiste pärast üldiselt vabandanud, kuid seekord eitas ta neid täielikult.
Eesti põhiprobleemiks jääb endiselt oma õhuväe puudumine. Hävituslennukitel on endiselt oluline roll, isegi kui maapealne sõjapidamine on jõudnud drooniajastusse.
NATO-s on riike, kes hangivad oma hävituslennukeid sama suure või väiksema kaitse-eelarvega kui Eesti oma. Horvaatia ostis hiljuti miljardi euro eest kasutatud Prantsuse hävitajaid Rafale.
Eestil on ka arenguruumi ohtlike olukordade kommunikatsioonis ja koordineerimises. Kui venelased reede hommikul Eesti õhuruumis lendasid, teatati intsidendist alles õhtul.
Eesti välisminister teatas, et palub NATO-l aktiveerida neljanda artikli, kuid Riigikogu riigikaitse komisjoni liikmed lugesid sellest alles hiljem ajalehtedest.
The post Soome analüüs: see võib olla põhjus, miks Venemaa rikub Eesti õhuruumi appeared first on eestinen.