Eesti on valmis vastu võtma tuumapommidega varustatud Briti hävitajaid.
NATO juhid kaaluvad uusi lahingureegleid pärast seda, kui kolm Vene hävitajat MiG-31 rikkusid eelmisel nädalal Eesti õhuruumi, jäädes 12 minutiks alliansi piiridesse, vahendab Guardian.
Mõned on kutsunud üles kõik õhuruumi rikkuvad Vene lennukid alla tulistama, teised aga soovitavad ettevaatlikumat lähenemist.
Kui Telegraph küsis Eestilt, kas Eesti oleks tulevikus nõus vastu võtma tuumarelva kandmiseks võimelisi Briti hävitajaid F-35A, vastas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur: „Olen ??alati avatud. Uks on liitlastele alati avatud.”
Briti peaminister Keir Starmer teatas selle aasta alguses, et Suurbritannia ostab 12 kuuenda põlvkonna lennukit, mille tarnimine algab kümnendi lõpus.
USA toodab nii lennukid F-35A kui ka kontrollib selle poolt kaasaskantava tuumapommi B61 varusid, mis tähendab, et Washington peaks iga tuumarünnaku jaoks oma heakskiidu andma.
Kuid Venemaa reageeriks tõenäoliselt raevukalt igale plaanile tuua tuumarelvad nii lähedale oma piiridele.
Briti hävitajad F-35 on pikka aega rotatsiooni korras teenindanud Eesti Ämari õhuväebaasi kaudu NATO Balti õhuturbemissiooni, mis hõlmab ka Lätit ja Leedut. Ühelgi kolmest Balti riigist pole oma hävituslennukeid.
Briti õhujõud RAF on saatnud Poola oma hävitajaid Typhoon osana NATO missioonist Eastern Sentry, mis kuulutati välja selle kuu alguses pärast seda, kui Venemaa tulistas üle Poola piiri vähemalt 20 drooni.
Enne hiljutist Venemaa sissetungi ütles Pevkur kohalikule ajakirjandusele, et „oleme valmis oma liitlasi võõrustama”, isegi kui nende hävitajatel „on samuti kaheotstarbeline tuumarelvavõime”.
Suurbritannia võib otsustada mitte saata lennukeid F-35A Eestisse, kui need kasutusele võetakse.
Briti sõjaväega seotud allikas ütles, et „Eestis pole vaja strateegilist võimekust taktikalisel positsioonil hoida”.
Hävitajad F-35A „toimiksid vähem heidutusena, pigem agitaatorina”, ütlesid nad, lisaks on nad „Venemaa esimese rünnaku korral suures ohus”.
Sel nädalal on NATO konsulteerinud oma järgmiste sammude üle pärast seda, kui Eesti algatas Venemaa õhuruumi rikkumiste kohta 4. artikli konsultatsioonid. Ühisdeklaratsiooni on oodata juba kolmapäeval, 24. septembril.
Allianss näib tõenäoliselt lükkavat tagasi üleskutsed instinktiivselt alla tulistada iga Vene hävitaja, mis tema piiride sisse eksib.
Pressibriifingul pealinnas Tallinnas ütles Pevkur, et NATO vastus peaks olema „proportsionaalne” ja otsustatud „iga juhtumi puhul eraldi”.
Vene hävitajad MiG-31 „ei lennanud meie pealinna poole” ega kandnud relvi, mis kujutaksid endast „teravat ohtu meie suveräänsusele ja riigi julgeolekule”, lisas ta.
Minister ütles, et Eesti ei kõhkleks sellistel asjaoludel Vene lennukeid alla tulistamast.
Tšehhi president Petr Pavel on kutsunud üles kohesele allatulistamisele, kuid Pevkur arvas, et seda on kergem öelda kui teha.
„Tahaksin teada, milline on Tšehhi kaitseväe ja õhuväe reaktsioon, kui neil on midagi õhuruumis,” ütles ta.
Samuti teatas esmaspäeval Poola peaminister Donald Tusk, et Poola tulistab alla kõik „lendavad objektid, kui need rikuvad meie territooriumi ja lendavad üle Poola”, lisades, et „selle üle ei käi absoluutselt mingisugust arutelu”.
Ebamäärastes oludes, näiteks Poola naftapuurplatvormide kohal Läänemerel toimunud õhuruumi rikkumiste korral oli seisukoht aga vähem selge.
„Enne kui otsustate tegude üle, mis võivad vallandada väga ägeda konfliktifaasi, tuleb tõesti kaks korda järele mõelda,” ütles Tusk.
Briti välisministri Yvette Cooperi sõnul on Suurbritannia valmis astuma vastu Venemaa hävitajatele, mis rikkusid NATO õhuruumi.
„Oleme valvsad, oleme kindlameelsed ja kui meil on vaja astuda vastu lennukitele, mis tegutsevad NATO õhuruumis ilma loata, siis me teeme seda,” ütles Cooper ÜRO Peaassambleel New Yorgis.
ÜRO Julgeolekunõukogu kohtus esmaspäeva õhtul, et arutada rikkumisi.
Moskva eitab, et tema hävitajad sisenesid Eesti õhuruumi, kritiseerides hoopis lääneriikide „provokatsioone”.
Vastuseks ütles Pevkur, et Tallinnal on radarisignaalid, pildid ja „kõik märgid” õhuruumi rikkumisest.
„Me võtsime nendega mitu korda raadiosageduste kaudu ühendust, et nad sisenevad meie ruumi ja nad peavad kurssi muutma. Aga nad ei teinud seda ja see on muidugi enneolematu, [kuna] me pole nii pikka aega mehitatud õhusõidukeid NATO õhuruumis näinud,” sõnas ta.
Vene hävitajad eskorditi Eesti õhuruumist välja Itaalia hävitajatega F-35, mis tõusid õhku Ämari õhuväebaasist, kus nad paiknevad NATO Balti õhuturbemissiooni raames.
Vladimir Putin ütles esmaspäeval oma riikliku julgeolekunõukogu kohtumisel, et nõustub Venemaa strateegilise tuumaarsenali piiramisega, kui Ameerika Ühendriigid järgivad sama kurssi.
Neil asjaoludel ütles Venemaa president, et nõustub Uue Start lepingu üheaastase pikendamisega, mis piirab mõlema poole paigutatud lõhkepeade arvu 1550-ni. Ilma 5. veebruaril aeguva lepingu pikendamiseta rikuvad mõlemad pooled tõenäoliselt lepingut.
The post Uus areng: Eesti on valmis vastu võtma tuumarelva appeared first on eestinen.