USA presidendi Donald Trumpi jaoks oli Ovaalkabinetis rippunud Ukraina kaardil ilmselge sõnum. Venemaa on vallutanud suure tüki territooriumi Ukraina idaosas, mida tuntakse Donbassi nime all. See punasega varjutatud territoorium on kadunud. Ukraina peab rahu saavutamiseks tehingu sõlmima, vastasel juhul riskib ta kaotada veelgi rohkem.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski jaoks esitas esmaspäeval kahe presidendi ja Euroopa juhtidega kohtumisel välja pandud kaart palju keerulisema pildi. See polnud äritehing ega pokkerimäng. See oli isiklik, vahendab New York Times.
Kaameratest eemal ütles ta Trumpile, et tema vanaisa oli Teises maailmasõjas võidelnud Donbassi linnade natside käest vabastamise eest. Ta ei saa seda lihtsalt käest anda.
Kolmapäeval, mitmed tunnid pärast Ukraina pealinna Kiievisse naasmist, kordas Zelenski seda mõtet.
„On palju selliseid perekondi, kes võitlesid Donbassi vabastamise eest,” ütles Zelenski ajakirjanikele. „Paljud langesid ja paljud said haavata. Ja ma selgitasin, et see on eriti valus hetk meie ajaloos ja eriti valus osa elust Ukrainas. See pole nii lihtne, kui mõnele võib tunduda.”
Pole selge, kuhu täpselt viib Trumpi juhitud diplomaatia laine, mille eesmärk on lõpetada Euroopa surmavaim sõda pärast Teist maailmasõda. Kuid Donbass – maavaraderikas territoorium, mis koosneb peamiselt kahest piirkonnast, Donetskist ja Luhanskist – on igasuguste läbirääkimiste keskmes.
Donbass on koht, kus suur osa sellest sõjast on peetud. Kümned tuhanded sõdurid mõlemalt poolt on seal langenud väikseimagi võidu nimel. Venemaa üritab nüüd haarata enda valdusse viimased 6500 ruutkilomeetrit Donbassist, mis on endiselt Ukraina kontrolli all.
Venemaa president Vladimir Putin on nõudnud Ukrainalt kogu Donbassi loovutamist. Tema nõudmine hõlmab isegi Kiievi hallatavat osa, kus elab üle 200 000 ukrainlase sellistes linnades nagu Kramatorsk ja Slovjansk – kohad, mille kaitsmise eest võitles Zelenski vanaisa.
Aastaid on Putin püüdnud Donbassi ära kasutada Ukraina valitsusega manipuleerimiseks. Enne sissetungi kasutas ta piirkonnas Venemaa toetatud mässu kiiluna Ukraina lootuste vastu liituda Lääne organisatsioonidega, näiteks NATO-ga. Ja nüüd, selle sõja neljandal aastal, tahab ta analüütikute sõnul Donbassi mitte ainult vallutada, vaid ka Zelenski poliitiliseks torpedeerimiseks.
Küsitlused näitavad, et enamik ukrainlasi on endiselt vastu mis tahes territooriumi Venemaale loovutamisele ning Ukraina põhiseadus keelab selle loovutamise. Zelenski seisab silmitsi valikuga, kas toetada midagi, mis on ukrainlaste seas ebapopulaarne, või riskida Trumpi vihaga.
„See on mürgipill,” ütles endine välisminister Vadõm Prõstaiko. „Ukraina peab selle alla neelama ja siis näeme, kuidas Ukraina seda seedib.”
Zelenski on vältinud ajakirjanike küsimusi selle kohta, kas ta loobuks maast, öeldes, et saab seda küsimust arutada ainult Putiniga, kes pole veel temaga kohtumisega nõustunud.
Ukraina endised ametnikud ja poliitilised analüütikud ütlesid, et ainus viis, kuidas Zelenski saaks ukrainlasi territooriumi loovutama veenda, oleks Ameerika toetatud julgeolekugarantii esitamine. See on Ukrainale kättesaamatuks jäänud pärast seda, kui Trump välistas NATO liikmelisuse.
Kuid garantii peaks olema tugev, näiteks Euroopa sõdurite ja USA õhutoetuse seguga, mis heidutaks Venemaad tulevastest rünnakutest.
Euroopa Liidu endine poliitiline nõunik Kiievis Balazs Jarabik ütles, et Ukraina võib olla jõudnud punkti, kus ta võib nõustuda territooriumi loovutamisega „rahulepingu vastu, mis annab Ukrainale Lääne julgeolekugarantiid”. Ta lisas: „Kui vastutasuks peaks ta Donbassist loobuma, siis ma arvan, et ta teeks seda.”
Trump on neid territoriaalseid järeleandmisi nimetanud „maadevahetuseks”, mis viitab sellele, et Venemaa, mis kontrollib ligi 20 protsenti Ukrainast, võib tagastada osa territooriumist, võimalik, et väikesed maatükid Kirde-Ukrainas.
Trumpi administratsioon usub, et „see maadevahetus on Ukrainale tõesti kasulik, sest nad usuvad, et Donbass langeb peagi ja siis pole Ukrainal enam kaarte edasisteks läbirääkimisteks”, ütles Kiievis asuva uurimisrühma Transatlantilise Dialoogi Keskus president Maksõm Skrõptšenko.
Ukrainlased näevad seda teisiti, lisas ta. Venemaa edasiliikumine piirkonnas on viimase kolme aasta jooksul olnud aeglane. Ülejäänud Donbassist loobumine tähendaks ka linnade ja kindlustuste loovutamist, mis võiksid aidata Venemaal tulevikus sissetungi alustada.
Donbassi peeti varem venemeelseks ääremaaks. Paljud 6,7 miljonist elanikust rääkisid ainult vene keelt ja ei rääkinud üldse ukraina keelt ning üheksa inimest kümnest hääletasid 2010. aastal venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši poolt.
Kui Euroopa-meelsed protestid sundisid Janukovõtši 2014. aasta alguses tagasi astuma, reageeris Venemaa kiiresti. Esmalt vallutas ta Krimmi poolsaare. Seejärel õhutati separatistlikke liikumisi, mis Vene vägede abiga vallutasid kolmandiku Donbassist väikesemahulise konflikti käigus, mis ennustas praegust sõda.
Ukraina valitsus kaalus pärast 2015. aasta veebruaris Valgevenes läbiräägitud rahulepingut Donbassi teatud piirkondadele autonoomia andmist, et lahendada konflikt, kuigi Putin soovis, et igal autonoomsel Donbassi osal oleks Kiievi üle vetoõigus, eriti NATO-ga liitumise lootuste osas.
„Mõte on muuta Ukraina riigiks, mis ei saaks oma täielikku suveräänsust teostada, eriti mis puudutab välispoliitikat,” ütles analüüsiorganisatsiooni Rasmussen Global vanemdirektor Harry Nedelcu.
Läbirääkimiste venides kandideeris poliitika uustulnuk Zelenski 2019. aastal Ukraina presidendiks lubadusega sõlmida Venemaaga rahu.
Zelenski võitis. Tol ajal oli ta avatud kompromissi ideele ja Donbassi piirkonnale „eristaatuse” andmisele. Ta arvas, et suudab 2019. aasta detsembris Pariisis toimuval rahutippkohtumisel Putiniga kokkuleppele jõuda sõja lõpetamiseks. Kodumaal avaldati talle aga poliitilist survet vältida igasugust kokkulepet, mis loovutaks Ukraina kontrolli Donbassi üle.
„Tundus, et venelastega saab asju ajada,” ütles tolleaegne presidendi nõunik Ihor Novikov, märkides, et Moskva oli nõustunud vangide vahetamisega ja tundus olevat läbirääkimistest huvitatud.
„Niipea kui see kohtumine Pariisis toimus, arvan, et Zelenski oli tegelikult esimene inimene, kes mõistis, et Venemaaga ei saa kokkulepet sõlmida,” ütles ta. „Ja ta tegi Pariisis kannapöörde ning see vihastas Putinit.”
2022.aasta veebruaris alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, hävitades Donbassi linnu ja ajades miljoneid inimesi kodudest välja. Sissetungist šokeeritud Zelenski näis kaaluvat Donbassile mingisuguse autonoomia andmist.
„Me saame arutada ja leida kompromissi selle üle, kuidas need territooriumid edasi elavad,” ütles ta nädal pärast sissetungi algust telekanalile ABC News.
Kuid pärast seda, kui Ukraina väed tõrjusid Vene väed tagasi ja pärast Ukraina tsiviilisikute massimõrvade avalikuks tulekut muutusid tema vaated taas. Ta nõudis Ukraina poolt Donbassi tagasinõudmist, isegi neid osi, mille Venemaa oli enne sissetungi hõivanud.
Jarabik, kes on nüüd Euroopa poliitilise analüüsi firma R. Politik analüütik, ütles, et Ukraina muutis seejärel seda seisukohta, mis väljendus verises lahingus Bahmuti linna hoidmiseks. Pärast pikki lahinguid, mis sundisid Venemaad kaotama palju sõdureid, hakkas Ukraina aeglaselt taanduma.
Jarabik ütles, et Ukraina „vahetas sisuliselt territooriumi vene elude vastu”..
Kui Venemaa lahinguväljal edasi liikus, rääkis Zelenski eelmisel sügisel esimest korda ideest loovutada ajutiselt okupeeritud territoorium Venemaale vastutasuks NATO-ga liitumise julgeolekugarantii eest.
Trump oli algul sellele vastu.
Kuid Zelenski võiduna ütles Trump eelmisel nädalal, et Ameerika Ühendriigid osalevad Ukraina julgeolekugarantiides. USA välisminister ja riikliku julgeoleku nõunik Marco Rubio juhib detailide väljatöötamist.
Tegelik küsimus on see, kas Venemaa sellist garantiid aktsepteerib. Ukraina soovib NATO-sarnast kaitset, kuid Venemaa alustas Donbassis sõda kümme aastat tagasi osaliselt selleks, et blokeerida Kiievi tee NATO-sse. Miks peaks Venemaa nüüd tugevaid julgeolekugarantiisid lubama
„Seega oleme põhimõtteliselt tagasi alguses,” ütles Rasmussen Globali analüütik Nedelcu. Ta ütles, et kui Putinile ei sunnita peale muutust, siis „ei juhtu” rahukõnelustega lähitulevikus midagi. Selle asemel lisas ta: „Ma näen, et sõda jätkub.”
The post Siseinfo: Ukraina tahab Donbassi loovutamise eest Lääne garantiisid appeared first on eestinen.