Lennuk saabus Ouagadougousse veidi pärast kella 14. See on üks väheseid rahvusvahelisi lende Burkina Faso pealinna.
Vaest ja ebastabiilset Lääne-Aafrika riiki juhib Venemaa toetatav sõjaväehunta. Ohte on palju, välisturiste vähe, vahendab Helsingin Sanomat.
Kolmapäeval, 11. juunil oli Turkish Airlinesi lennul Ouagadougousse väidetavalt ainult kaks reisijat. Nad olid lennukile läinud teises Lääne-Aafrika riigis, Sierra Leones.
Üks meestest oli algselt alustanud teekonda Soomest, teine ??Itaaliast. Nad reisisid koos.
Burkina Fasos lubati meestel riiki siseneda ja nad jätkasid oma teekonda Ouagadougou hotelli. Möödus vaid paar tundi, kui midagi juhtus. Teadaolevalt mehed arreteeriti.
Nüüdseks on möödunud üle kahe kuu. Meestega pole pärast arreteerimist ühendust saadud. Nende asukoha, tervise ega isegi vangistajate kohta pole teavet.
Selles artiklis on Soomest lahkunud mehe nimi Mikael ja itaallase nimi Paolo. Nende isikud on teada, kuid nende nimesid ei avaldata nende ja nende perekondade kaitsmiseks.
Mikael on keskealine mees. Tema sõbrad peavad teda soomlaseks, kuna ta on elanud suure osa oma elust Soomes, räägib soome keelt ja tal on Soomes alaline kodu. Tal aga puudub Soome kodakondsus.
Mis Mikaeli ja Paologa juhtus? Miks nad üldse sõitsid ohtlikku Burkina Fasosse, kus islamistlikud mässuliste liikumised, Vene palgasõdurid ja kohalik sõjaväehunta kujutavad endast ohtu?
Selgitus on keeruline. See hõlmab välisvõitlejaid Ukraina sõjas, teemandi- ja kullakaevandusi Lääne-Aafrikas, rahvusvahelist julgeolekuäri ja Mikaeli enda ajalugu. Ta on mees, kes on mööda maailma reisinud, kuid pole kunagi päriselt oma kohta normaalses ühiskonnas leidnud.
Märtsi lõpus oli Mikael veel Helsingis. Ta on viimastel aastatel Soomes käinud ainult visiitidel. Tema töö on olnud Ukrainas. Seal on Mikael olnud Ukraina sõdur Venemaa sissetungi vastu.
Ta suhtles Soomes ajakirjanikega, kui tehti reportaaže Ukraina sõjast. Ta lahkus Ukrainast varakevadel. Lahkumisega kaasnesid tülid nii Mikaeli Ukraina sõjaväeosas kui ka mehe enda probleemid dokumentidega.
Mikael ütles, et Ukrainas viibimise ajal oli tema oluline Soome isikutunnistus aegunud. Siis oli tema Soome elamisloa pikendamine migratsiooniametis toppama jäänud, kuigi seda oli aastaid alati pikendatud.
Mikael ei varjanud, et on oma elus ka varem kuritegusid toime pannud. Soomes on tal vanu süüdimõistvaid kohtuotsuseid, peamiselt majanduskuritegude eest. Märtsis ütles Mikael, et tahab nüüd ausat tööd teha.
Siiski polnud enne elamisloa pikendamist erilist lootust Soomes tööd saada. Kuid Mikael ütles, et raha oli vaja kohe saada.
Mikael ütles, et sõidab peagi Lääne-Aafrikasse Sierra Leonesse. Ta ütles, et läheb Soome grupiga. Ta ei avaldanud üksikasju. Reis oli salajane.
Umbes kolm nädalat hiljem, aprillis, vastas Mikael telefonisõnumile ja ütles, et on Sierra Leones. Ta saatis ka pilte. Ühel pildil kannab Mikael T-särki ja hoiab süles ahvipoega. Taustal on näha lopsakat taimestikku ja Sierra Leone numbrimärkidega autot.
„Siin on seitse Soome poissi,” saatis Mikael sõnumi.
Helsingin Sanomat on rääkinud mitme inimesega, kes Sierra Leone reisil osalesid ja sellest teavad. Keegi neist ei soovi oma nime avaldada. Teema on nende jaoks tundlik, kuigi reisi puhul polnud midagi keelatut.
Sierra Leonesse sõitis umbes kümneliikmeline grupp. Enamik olid soomlased, kuid oli ka vähemalt üks itaallane ja üks eestlane. Mitmel neist oli sõjaväeline taust ning paljud – mitte kõik – olid Ukrainas võidelnud.
Gruppi kuulusid endised võitlejad, kes pärast Ukrainast koju naasmist polnud tööd leidnud või polnud leidnud oma kohta tsiviilelus.
Sierra Leones oli väidetavalt paljulubav töövõimalus eraturvasektoris. Kohaliku kaevanduse turvalisuse eest vastutav rahvusvaheline ettevõte otsis valvureid või turvatöötajaid. Üks soomlane oli sellest kuulnud Ukrainas elavalt tuttavalt.
Grupp läks Sierra Leonesse uurima, mis tööga on tegu.
Sierra Leone on maailmas tuntud peamiselt oma jõhkra kodusõja ja suurte teemantide poolest. Kuigi sõda on ammu lõppenud, on riik ebastabiilne. Rahvaarv on üle kaheksa miljoni.
Sierra Leone pealinn Freetown on auklike teede ja slummidega üks suur segadus. Soome grupp suundus kaevandusse, mis asus kaugemal maal.
Väljaande Helsingin Sanomat allikad rõhutavad, et reisil polnud mingit sõjalist eesmärki. See polnud seotud ka Ukraina ja Venemaa vahelise sõjaga, kuigi mõned asjaosalised tundsid teineteist Ukraina lahinguväljalt.
Grupp reisis tsiviilisikutena. Sierra Leones kandsid nad lühikesi pükse, T-särke ja sandaale. Kaevanduses tutvusid nad selle tegevuse ja turvaküsimustega. Nad elasid hotellis. Vabal ajal jõid nad õlut.
Üks reisil olijatest ei näinud selles midagi imelikku. Soomlased otsivad tööd üle kogu maailma, ütleb ta.
Eraturvafirmad on atraktiivne võimalus neile, kellel on sõjaväeline väljaõpe või kes on sõjas käinud. See on globaalne äri. Tuntud rahvusvahelised turvafirmad reklaamivad oma töökohti internetis. Teisi töökohti saab leida ainult tutvuste kaudu.
Ukrainas võidelnud soomlased ütlevad, et saavad pidevalt mitmesuguseid ettepanekuid ja pakkumisi. Kas läheksite Afganistani turvameheks? Või Kongosse instruktoriks? Tšiili kaevandustes on vaja turvamehi.
Venemaa üle kolme ja poole aasta kestnud täiemahulise sissetungi ajal on Ukrainasse võitlema läinud tuhandeid välismaiseid vabatahtlikke. Hinnanguliselt on Ukraina ridadesse astunud ka sada inimest Soomest. Enamik neist on Soome naasnud, kuid uusi lahkub ikka veel.
Kõigil ei õnnestu kodumaale naasta. Pärast äärmuslikke sõja- ja rahvusvaheliste ringkondade kogemusi võib igapäevaelu Soomes olla masendav. Meeli tõmbab kõige põnevamate paikade poole.
Mikaelil oli Sierra Leone reisil osalemiseks palju põhjuseid. Raha oli üks neist. Soomes olles ütles ta, et oli kuulnud, et Sierra Leones saab turvamehena teenida umbes 3000 eurot kuus.
Teine põhjus oli see, et Mikael oli Aafrika oludega juba tuttav. Varem oli ta oma sündmusterohkes elus olnud seotud kaevandustega Aafrika mandri eri paigus. Ta oli käinud ka Sierra Leones. Tal olid oma kontaktid Lääne-Aafrikas.
Mikael läks reisile entusiastlikult.
Soomlased ja paar nende välismaist sõpra jäid kevadel Sierra Leonesse umbes kaheks kuuks. Teadaolevalt ei jäänud ükski soomlane sinna tööle.
Turvamehe töö kaevanduses tundus aga hea ja mõned olevat kaalunud hiljem Sierra Leonesse tööle naasmist.
Lahkumine toimus siis, kui Sierra Leones algas vihmaperiood. Enamik naasis Soome, mõned aga läksid mujale Euroopasse.
Kui teised lahkusid, jäi Mikael neist maha.
Mikael rääkis oma sõpradele, et tahab uurida teisi töövõimalusi mujal Lääne-Aafrikas. Ta tahtis minna Burkina Fasosse, Ouagadougousse.
Mikaeliga liitus reisil Paolo, samas grupis olnud itaallane, kes on Mikaelist noorem.
Kaardil paistavad Sierra Leone ja Burkina Faso teineteisele lähedal olevat. Riikide pealinnade vahel on aga peaaegu paar tuhat kilomeetrit.
Lennuvõimalusi on vähe. Ainus otseühendus on Turkish Airlinesiga, mis lendab marsruudil Istanbul–Freetown ja peatub tagasiteel Ouagadougous.
Soomlased ja paljud teised eurooplased vajavad Burkina Fasosse sisenemiseks viisat. Selle saab e-viisa taotlemisel veebis.
Mikael pidi teadma, et võrreldes Sierra Leonega on Burkina Faso mitu korda ohtlikum. Inimesed, kes Mikaeli tunnevad, ütlevad, et riskid pole teda varem kunagi peatanud.
Mikael ja Paolo jõudsid oma Ouagadougou hotelli ja siis nad kadusid.
Nende asukoht on praegu teadmata. Samuti pole teada, kas nad on Burkina Faso võimude vahi all.
Kinnitamata andmetel nähti Mikaeli ja Paolot pärast vahistamist viimati Burkina Faso luureteenistuse ruumides. Luureteenistus ANR (L’ Agence National du Renseignement) on kurikuulus ja salajane. Isegi selle kontaktandmed pole avalikud.
Helsingin Sanomat küsis Mikaeli ja Paolo olukorra kohta Burkina Faso julgeolekuministeeriumilt. Ministeerium ei vastanud. Ka Ouagadougou politsei ei vastanud.
Soome ja Itaalia võimud on Mikaeli ja Paolo kadumisest teadlikud. Paolo kodumaa Itaalia on olnud asjas kõige aktiivsem, kuna neil on saatkond Ouagadougous. Nad on küsinud Burkina Faso võimudelt lisateavet – vastust saamata. Itaalia saatkond Soomes keeldus kommentaaridest.
Soomel ei ole Burkina Fasos saatkonda, kuid riik kuulub Nigeeria saatkonna vastutusalasse. Helsingis ütleb konsulaarjuht Jussi Tanner: „Juhtum on teada. Hetkel pole midagi muud öelda.”
Konsulaarteenuste seaduse kohaselt saab välisministeerium aidata välismaal hätta sattunud inimest, isegi kui ta ei ole Soome kodanik. Seda saab teha teatud tingimustel, näiteks kui isik on Soomes alaliselt elav välismaalane, nagu Mikael.
Kas Mikaeli ja Paolo vahistamine oli seotud reisidokumentide ebaselgustega Või on tegemist millegi tõsisemaga
Teavet Mikaeli tegevuse kohta Ukrainas on lihtne kindlaks teha, seega on see kahtlemata Burkina Faso võimudele teada. Mikaeli jaoks võib see olla ebameeldiv asi.
Burkina Faso on Venemaa lähedane liitlane. Vene palgasõdurite armee Wagner toetas Burkina Faso sõdureid, kui nad 2022. aasta septembris võimu haarasid.
Riigipöörde tagajärjel viis Prantsusmaa oma väed Burkina Fasost välja. Selle asemel tegutsevad seal endiselt Vene sõdurid. Endine Wagner kannab nüüd nime Aafrika Korpus. Sõjaväehunta ei kontrolli aga kogu Burkina Fasot. Islamistlikud mässulised, kellest mõnel on sidemed al-Qaeda või ISIS-ega, hoiavad riigi osi kontrolli all.
Mikael ja Paolo sattusid selle segaduse keskele.
Kohalike sõnul on selgituseta kadumised Burkina Fasos väga tavalised. Sõjaväehunta valitseb riiki kindla haardega ja näeb kõikjal vaenlasi. Viimastel kuudel on vahistatute hulgas olnud opositsioonipoliitikud, ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna aktivistid. Paljudest pole sellest ajast peale midagi kuulda.
Inimõigusorganisatsioonid on teinud avalikult kampaaniat Burkina Fasos kinni võetud kodanike nimel lootuses, et avalikkus suudab sõjaväehuntale survet avaldada.
Üle kahe kuu kadunud olemine Burkina Fasos on pikk aeg. Mikaeli sõbrad on tema turvalisuse pärast mures. Siiski juhivad nad tähelepanu sellele, et reis Burkina Fasosse ei kuulunud grupi ühisesse plaani. Mikael läks oma teed.
The post Ukrainas sõdinud soomlane kadus salapärasel kombel appeared first on eestinen.