Iraanist pärit Saber Kordestanchi astub sisse uksest, mis viib hoonesse, kus varem asus Aalto ülikooli elektrotehnika osakond. „Nii palju mälestusi. Ma pole siin käinud üle kümne aasta.”

Kordestanchi kõndis neis koridorides esimest korda 15 aastat tagasi, kui saabus Soome telekommunikatsioonitehnikat õppima. Alguses magas ta kuu aega sõbra juures põrandal, toas, mille suurus oli „ehk 10 ruutmeetrit”, vahendab Yle.

Sellest ajast peale on elektrotehnika hoone muutunud ülikooli idufirmade keskuseks ning Kordestanchi on tudengist tõusnud enam kui miljardi euro väärtuses ettevõtte asutajaks.

Käesoleval aastal, mil avalikustatakse iga-aastased maksuandmed, purustab Kordestanchi justkui „klaaslae”. Temast saab esimene väljastpoolt Euroopat pärit sisserändaja, kes jõuab Soome sissetulekute ja maksude edetabelite tippu.

2023. aasta sissetulekute põhjal tõusis Kordestanchi maksuandmete edetabelis juba 11. kohale: ta teenis ligikaudu 21 miljonit eurot ja maksis üle 7,5 miljoni euro makse. Eelmisel 2025. aastal oli tema sissetulek märgatavalt suurem, 42,5 miljonit. Nende numbrite põhjal kuulub ta Soome kolme enim teeniva inimese hulka.

Nende suurte tulude taga on tarkvaraettevõtte Hostaway erakordselt mahukas investeerimisvoor. Ettevõtte asutasid Kordestanchi ning soomlased Marcus Räder ja Mikko Nurminen.

Selles voorus kaasas ettevõte USA riskikapitalifirmalt ligi 350 miljonit eurot, samal ajal kui asutajad müüsid osa oma aktsiatest investoritele.

Tegevjuht Räder ei kajastu maksuandmetes, kuna ta elab välismaal. Nurminen on aga saanud märkimisväärse osa oma tuludest investeerimisühingu kaudu; seetõttu ei paiguta tema isiklik sissetulek teda maksuandmete põhjal suurimate teenijate hulka.

Kolmiku 2015. aastal asutatud Hostaway automatiseerib lühiajalise üüri haldamist.

Ettevõtte tarkvara võimaldab kinnisvara ja puhkusekortereid pakkuda samaaegselt mitmel platvormil nagu Airbnb, Booking.com jt. Tarkvara haldab selliseid tegevusi nagu hinnastamine, broneeringute ja koristusteenuste koordineerimine, turundus ja palju muud.

Ettevõtte kliendid on haldajad, kes tegelevad elukondliku kinnisvara ja puhkuseüüripindade haldamisega. Üle 99 protsendi turust asub välismaal.

„Olen ​​uhke selle üle, et oleme eelkõige ekspordile suunatud ettevõte. Vähem kui pool protsenti meie tulust tuleb Soomest; valdav osa pärineb Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Mehhikost, Austraaliast, Ühendkuningriigist ja mujalt,” räägib ta.

Kordestanchi lisab, et kolm asutajat on uhked ka selle üle, et ettevõte on suudetud hoida Soomes – kus makstakse ka maksud. Paljude kasvufirmade puhul muutub see võimatuks, kui mängu tulevad välisinvestorid sadadesse miljonitesse ulatuvate investeeringutega.

Ettevõtte ülesehitus ei ole seda ülesannet lihtsamaks teinud. Hostawayl on ligikaudu 350 töötajat, kes paiknevad umbes 45 riigis – kuid ettevõttel pole ühtegi füüsilist kontorit.

„Kogu meeskond on alati töötanud eemalt. Tegelikult ehitasimegi ettevõtte algusest peale üles kaugtöö põhimõttel: Marcus viibis Kanadas, samal ajal kui Mikko ja mina olime Soomes,” sõnab ta.

See pakub töötajatele tohutut paindlikkust, märgib Kordestanchi. Siiski kohtuvad meeskonnaliikmed regulaarselt – näiteks konverentsidel.

Mõru maik on asja juures see, et Kordestanchi ise ei ole saanud paljude oma kolleegidega silmast silma kohtuda. Iraani passi omamine muudab reisilubade hankimise – eriti Põhja-Ameerikasse – äärmiselt keeruliseks. „Ma pole kunagi käinud Ameerika Ühendriikides ega Kanadas, mistõttu pole ma kohtunud enamikuga meie meeskonnast.”

Veel 2020. aastal oli Hostaway pankroti äärel, kui COVID-19 pandeemia reisimise täielikult peatas. Umbes pool ettevõtte tuludest kadus vaid mõne nädalaga.

Asutajad arutlesid, et pandeemiad kestavad tavaliselt vaid paar aastat.

Neil oli piisavalt kapitali, et hoida põhimeeskond koos, ning nad jagasid täiendavaid aktsiaoptsioone, et tagada meeskonna pühendumus. Samal ajal viisid asutajad läbi põhjaliku uuenduskuuri sellistes valdkondades nagu müük ja turundus.

Kordestanchi liikus tehnoloogiajuhi (CTO) kohalt müügi ja turunduse juhiks. Hommikust pärastlõunani õppis ta oma uue rolli nüansse, pärastlõunast hilisõhtuni aga juhtis müügimeeskonda, mis tegutses peamiselt Põhja-Ameerikas.

„Mul polnud müügi ega turunduse vallas mingit varasemat kogemust ning juhtisin meie müügi- ja turundusmeeskonda täielikult distantsilt,” lausub ta.

COVID-19 pandeemia taandudes oli ettevõte suurepärases seisus ja hakkas kiiresti kasvama. See äratas investorite tähelepanu ning 2023. aastal kaasas ettevõte 163 miljonit eurot rahastust USA erakapitali investeerimisfirmalt PSG Equity.

Veelgi suurem investeering – mis tõi Kordestanchi nime avalikesse maksuandmetesse – saabus 2024. ja 2025. aasta vahetusel. Hostaway on nüüd oma sektori kõige väärtuslikum ettevõte.

Ettevõte on nüüd ületanud miljardi dollari suuruse turuväärtuse piiri – verstaposti, mida kasvufirmade puhul peetakse sageli „maagiliseks”. Kordestanchi sõnul on selle saavutuse täielikuks teadvustamiseks kulunud palju aega.

Kordestanchi pärineb perekonnast, kus on mägironimise traditsioon. Sealt kaasa saadud õppetund on keskenduda vaid järgmisele sammule, selle asemel et vaadata ette tipu poole.

Samas ütleb ta, et idufirma ettevõtjana on ta alati valmistunud halvimaks. „Kasvufirma ettevõtja puhul on tervislik olla ambitsioonikas – ja samal ajal veidi paranoiline. Mida ma olen kahe silma vahele jätnud? Mis võib katki minna? Kui 99 protsenti ei ole hakkama saanud, siis miks peaksime just meie need olema, kes ellu jäävad?”

Ettevõtte edu on teinud Kordestanchi rikkaks. Tema enda sõnul pole see tegelikult midagi muutnud. Ta pole näiteks hakanud ostma kalleid kellasid ega luksusesemeid. Tal pole kunagi isegi autot olnud.

„Tunnen, et olen endiselt suures osas sama inimene. Suhtlen samade inimestega ja teen samu asju, mida varemgi. Suurim muutus on see, et ma ei pea muretsema raha pärast – ei enda ega oma pere puhul,” räägib ta.

Pärast jõukaks saamist hakkas Kordestanchi investeerima uutesse ettevõtetesse ja neid nõustama – eriti sellistesse, mille on asutanud immigrandid. Ta teeb neid investeeringuid peamiselt valitsusvälise organisatsiooni Startup Refugees kaudu.

„Soovin igal aastal investeerida mõnda immigrandi asutatud ettevõttesse, sest neil ei ole teistega võrdseid võimalusi,” sõnab ta.

Kordestanchi märgib, et see ei pruugi olla tingitud näiteks diskrimineerimisest. Ta selgitab, et kapital liigub võrgustike kaudu, immigrantidel on aga sageli nõrgemad võrgustikud – olgu Soomes või mujal.

See tähendab näiteks, et ettevõtte käivitamiseks on raskem rahastust leida ning samuti on keerulisem tööd saada. „Näiteks kui olin üliõpilane, kandideerisin umbes 70–80 kohale, enne kui sain oma esimese töökoha.”

Kordestanchi on mures, et sisserändajate – ja eriti sisserändajatest ettevõtjate – positsioon on nõrgenenud, kuna valitsus on immigratsioonipoliitikat karmistanud.

Näiteks nõuab kodakondsuse saamine nüüd riigis pikemat elamisperioodi – üldreeglina kaheksa aastat –, ning need, kes elavad Soomes tööalase elamisloa alusel, peavad leidma uue töökoha kolme kuu jooksul pärast eelmise töösuhte lõppemist; vastasel juhul elamisluba tühistatakse. Varem sellist konkreetset ajalist piirangut ei olnud.

Kordestanchi märgib, et kui see reegel oleks toona kehtinud, poleks ta julgenud töölt lahkuda, et asuda üles ehitama ettevõtet Hostaway. Tehniliselt võttes olid tema ja ta kaasasutajad töötud ning elasid tarkvara prototüüpi arendades vaid oma säästudest.

Kuigi Kordestanchi on immigratsioonipoliitika karmistamise vastu, tunnistab ta, et selliseid meetmeid on kindlasti võimalik rakendada, kui see on ühiskonna ühine tahe. Praegused poliitilised eesmärgid ei tundu aga olevat omavahel kooskõlas.

„Me soovime, et Soome tuleks kümneid tuhandeid uusi töötajaid, kuid samal ajal teeme nende saabumise keerulisemaks,” sõnab ta.

Kordestanchi sõnul on idufirmade maailmas levinud põhimõte: mida ei saa mõõta, seda ei saa ka parandada. Soome võiks nüüd analüüsida selle kolmekuulise reegli tagajärgi. „Kas see on muutnud Soome paremaks või jõukamaks riigiks?”

Loe allikast edasi