Kui saates tõstatati küsimus USA ja Euroopa liitlassuhte kestlikkusest, väljendas Toom skeptitsismi Donald Trumpi administratsiooni suhtes.

“Minul seda küsimust ei ole. Minu jaoks on väga selge, vähemalt kui ma vaatan Trumpi, et selliste liitlastega pole vaenlasi vajagi,” sõnas Yana Toom.

Toom viitas ka sügavamale lõhele Euroopa Liidu välispoliitilises juhtimises. “Euroopa Liidus on praegu välispoliitiliselt selgelt kaks laagrit. Ühed on need, kes räägivad, et vana hea julgeolekuarhitektuur ja kord peavad säilima. Teised üritavad rääkida sellest, et asi on juba muutumas või juba muutunud,” lausus Toom.

Toom lisas, et sisepinged ulatusid komisjoni tipptasemeni.”Konflikt ei ole ainult selles, et seal on kaks kõva kivi. Konflikt on Kaja Kallase esindatava väga põhimõttelise seisukoha ja Ursula von der Leyeni pragmaatilise lähenemise vahel.”

Riho Terras nägi Abu Dhabi kõnelustes ohtlikku paralleeli ajalooga, kuid rõhutas Euroopa majanduslikku kaalu, mis peaks Hiinat Euroopa ja USA poole kallutama.

“Kindlasti on, ainult et Jalta kaks kokkuleppe juures olid riigijuhid, kellel oli päriselt võime protsessi mõjutada. Antud juhul venelased mängivad ameeriklastega, etlevad, et nad räägivad läbi, kuid tegelikult neil mingit soovi läbi rääkida ei ole,” sõnas Terras.

Terras toonitas, et Euroopa ei tohiks end kõrvale jätta ega alandlikult kohale paluda.

“Arusaadav on see, et Euroopata mingisugust lahendust ei tule. See ei ole võimalik isegi siis, kui kõik kolm omavahel otsustavad. Euroopal on ja jääb alati midagi kaasa rääkida, kuna maailma suuruselt teine majandus mängib siin rolli. […] Me peame olema Ukraina poolt ja Zelenski esindabki seda seisukohta. Meie peame olema enda jaoks ära otsustanud, milline on Euroopa Liidu strateegia selles sõjas,” sõnas Terras.

Jüri Ratas juhtis tähelepanu sellele, et ameeriklaste algatatud julgeolekuarutelud mängivad kätte Venemaa huvidele.

Urmas Paet ja Sven Mikser hoiatasid läbirääkimiste laua taha tormamise eest, kui sellega kaasneb oht seadustada agressori nõudmisi.

“See läbirääkimiste formaat sellisel kujul – kus minnakse kohale ilma teadmiseta, millest üldse räägitakse või mis on raamid – pigem müstifitseerib agressorit ja teatud mõttes ka moraalselt tugevdab,” sõnas Paet.

Paet rõhutas moraalset tuge Ukrainale: “Selles kontekstis on täna vaja Euroopa väga selget moraalset tuge Ukrainale. Ukraina, tema ühiskond ja juhid peavad aru saama, et nad ei ole kogu selles kontekstis üksi jäetud lihtsalt selle eesmärgi nimel, et nad võimalikult ruttu alla annaksid ja see lugu lõpeks.”

Mikser lisas: “Kui nüüd kaks osapoolt, Ameerika Ühendriigid More ja Venemaa, on otsustanud, et nemad tahaksid hakata läbi rääkima tulevase korralduse üle ja kuidas neid põhimõtteid ümber vaadata, siis lihtsalt sinna laua taha kolmandaks minek juba legitimeerib seda ülimalt illegitiimset püüet lammutada julgeolekuarhitektuuri alusmüüri.”

Toom: tsiviilkaitse vajab raha kaitse-eelarvest

Venemaa piirialadel toimuvate sõjaliste löökide taustal tõusis debatis esile Eesti elanikkonna kaitse ja ohuteavituse valmisolek.

Endine Kaitseväe juhataja ja Euroopa Parlamendi liige Riho Terras tõi arutelus välja, et kuigi NATO reageerimine jättis soovida, oli ohutunnetus naaberriikides väga vahetu:

“Mul oli täna öösel mitu telefonikõnet abikaasaga, kes elab Vilniuses, ja kui Eestis oli see tunnetus võib-olla vähem otsekohene, siis Leedus oli ohutunnetus väga reaalne,” ütles Terras.

Terras rõhutas, et kuigi olukord on ebamugav, tuleb mõista Ukraina vajadust anda vastulööke Venemaa energiataristule. Samuti pani ta südamele, et Eesti peab investeerima täpsemasse ohuteavitussüsteemi.

“Loomulikult peame me ennast ette valmistama ja rohkem oma alarmisüsteemi täpsustama. Sest ei ole mõistlik, et kui kusagilt Eesti lähedalt lendab läbi mingi droon, pannakse Tallinnas inimesed keldrisse istuma – me ei ole seda süsteemi veel piisavalt detailsuseni viinud ja minu arust tuleks sinna kõvasti investeerida. Et me päriselt annaksime signaali ainult nendele, kes peaksid minema peitu, ja mitte kogu Eestile,” ütles Terras.

Yana Toom tõi välja Eesti tsiviilkaitse probleemid.

“Selleks et istuda keldris, peab keldreid olema – keldreid ei ole. Mina saan kogu aeg kõnesid, et mul siin kästi varjuda, ma varjusin teki alla,” ütles Toom.

Toomi hinnangul ei tohiks sõjaliste kaitsekulutuste tõstminel tsiviilkaitset eirata.

“Mida ma tahan öelda: kui me eraldame nii palju raha kaitsekuludeks, mis on väga õige, on täiesti arusaamatu, miks tsiviilkaitse ei ole sama vihmavarju all,” ütles Toom.

“Tsiviilkaitse on Eestis olematu ja rahastus sellele on olematu, nii et see peaks olema väga selgelt kaitsekulude osa. Miks me seda otsust ei tee, on minu jaoks suur mõistatus,” ütles Toom.

Sven Mikser nõustus, et elanikkonna kaitsele tuleb pöörata senisest enam tähelepanu, kuid pani paika selge põhimõttelise seisukoha Ukraina sõjaliste sammude suhtes:

“Elanikkonna kaitse on kahtlemata väga oluline teema ja peab muutuma kõrgemaks prioriteediks, kui ta täna on. Samamoodi ohuteavitus,” ütles Mikser.

“Aga meie positsioon saab olla jätkuvalt see, et kõik need sõjalised ja majanduslikud sihtmärgid, mis toetavad ja hoiavad elus Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on Ukraina vaatevinklist legitiimsed sihtmärgid. See, et mõni neist asub Eesti piiri lähedal või mõne teise Venemaa naaberriigi lähedal, ei saa Ukraina käsi siduda, sest Ukraina võitleb oma olemasolu ja inimeste elude eest. See on Ukraina poolt õiglane sõda,” ütles Mikser.

Loe allikast edasi