Ukraina lõunapiirkonna kaitsejõud, Ukraina välisluureteenistus (SZRU), Ukraina julgeolekuteenistus ja 412. eraldiseisev mehitamata süsteemide rügement korraldasid ühisoperatsiooni, et rünnata Rubiconi baasi Zaporižžja oblastis okupeeritud Berdjanski linnas. Baas asub rindejoonest 107 kilomeetri kaugusel, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel toimus rünnak 7. novembril. Tabamuse said Rubiconi ajutine paiknemiskoht ja droonide juhtimispunkt.

“Vaenlase kaotusi alles täpsustatakse, kuid rünnaku mõju on juba ilmne: iga rivist välja viidud juhtimispunkt tähendab, et Vene droone on meie positsioonide ja teede kohal vähem,” teatas peastaap. “See operatsioon tõestab taas, et Vene okupantidel ei ole turvalist tagalat,” lisati samas.

Täiustatud mehitamata tehnoloogiate keskus Rubicon on suur Venemaa drooniüksus ning Vene relvajõudude mehitamata süsteemide väeliigi tuumik. Üksus on spetsialiseerunud logistikaühenduste katkestamisele, Ukraina droonimeeskondade jahtimisele maapinnal ning suure väärtusega luure- ja ründedroonide tõrjumisele. See koosneb allüksustest, millest igaühes on mitusada sõjaväelast.

Septembris tõmbas Venemaa Rubiconi üksused Donetski oblasti põhjaosas rindelt tagasi pärast seda, kui need olid kandnud suuri kaotusi Ukraina pealetungioperatsiooni Vivaldi käigus.

Viimases rünnakus kaotas Rubicon Ukraina lõunapiirkonna kaitsejõudude teatel väljaõppinud spetsialiste, kes tegelesid operaatorite koolitamisega ja andsid oma kogemusi edasi teistele.

Rünnakuvideol on näha, kuidas Ukraina droonid tabavad mitut hoonekompleksi ümbruses asuvat sihtmärki. Väidetavalt kasutas Rubicon seda kompleksi baasina.

The Operational Command South confirmed that the Ukrainian Defense Forces launched a comprehensive strike using drones against the Russian “Rubicon” unit in the vicinity of the temporarily occupied Berdyansk, Zaporizhzhia region. The enemy facility was located 107 kilometers from the line of contact.

— WarTranslated (@wartranslated) November 9, 2026

Viimastel kuudel on Ukraina drooniüksused märkimisväärselt laiendanud rünnakuid Venemaa sihtmärkide vastu: kui varem ulatusid need rindejoonest umbes 35 kilomeetri kaugusele, siis nüüd kuni 300 kilomeetri kaugusele. Selliste, nn keskmise ulatusega rünnakute eesmärk on häirida Vene sõjaväe logistikat.

2026. aasta kevadel ja suvel laiendasid Ukraina eliitsed drooniüksused tänu täiustatud tehnoloogiale ja riiklike hangete järsule kasvule märkimisväärselt keskmise ulatusega rünnakute ulatust ja mahtu.

Rubio: Ukraina julgeolekugarantiid peavad olema vastuvõetavad ka Venemaale

USA välisminister Marco Rubio ütles, et kõik Ukrainale pärast sõja lõppu antavad julgeolekugarantiid peavad olema vastuvõetavad ka Venemaale. Tema sõnul on selline kokkulepe hädavajalik, et jõuda läbirääkimiste teel sõja lõpetamiseni.

“Ma ei usu, et oleme selles küsimuses jõudnud lõpliku ja konkreetse plaanini või otsustanud, milline see välja näeks,” ütles Rubio esmaspäeval ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas Washington kaalub Ukrainale NATO artikliga 5 sarnaste julgeolekugarantiide andmist.

“Arutatud on erinevaid ideid selle kohta, millised võiksid julgeolekugarantiid pärast konflikti välja näha. Põhjus, miks see teema on jätkuvalt uudiste pealkirjades, seisneb selles, et minu arvates on see sõja lõpetamisel võtmetähtsusega. Selleks on vaja kokkulepet, mis tagaks, et Ukraina tunneks end pärast sõda turvaliselt,” ütles ta.

“Ja ilmselgelt peab see olema midagi sellist, millega nõustub ka Venemaa, et see saaks toimida,” lisas Rubio.

Välisminister kordas, et julgeolekugarantiid on Kiievi jaoks potentsiaalse rahuleppe vastuvõtmisel otsustava tähtsusega.

Küsimusele, kas USA võiks sellised garantiid vormistada rahvusvahelise lepinguna, ei välistanud Rubio seda võimalust.

“Põhimõtteliselt küll, kuid ma ei tea, kas oleme seda küsimust juba nii üksikasjalikult arutanud,” vastas ta, viidates raskustele, mis kaasnevad lepingute heakskiidu saamisega USA senatis.

Rubio avaldus tuli enne USA vahendusel toimuvaid rahuläbirääkimisi Abu Dhabis, mis on kavandatud 10.–11. novembriks. Kreml on teatanud, et saadab läbirääkimistele kõrgetasemelised diplomaadid ja sõjaväeametnikud.

Euroopat esindavad Venemaa-Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel ka juhtivate Euroopa riikide valitsuste, NATO ja Euroopa Liidu ametnikud.

Rubio tunnistas ka läbirääkimistega seotud raskusi. Tema sõnul saab Washington arutelusid vahendada, kuid ei saa tagada kokkuleppe saavutamist.

“USA ei ole selles sõjas osaline,” ütles ta. “Seda sõda peavad venelased ning Ukraina on riik, kuhu tungiti sisse, mida rünnatakse ja mille vastu sõditakse.”

“Seega saame meie üksnes läbirääkimisi vahendada ning kasutada oma võimalusi, et tuua aruteludesse ideid, lootuses jõuda diplomaatilise lahenduseni.”

Ta lisas, et USA jätkab diplomaatilisi jõupingutusi ka siis, kui läbimurret ei saavutata.