Islandi käokõrv on tavaliselt 2–6 cm kõrgune ebakorrapäraselt hõlmine samblik. Samblikus elavad koos vetikas ja seen. Islandi käokõrv on hallikaspruun, oliivroheline või hallikasroheline ning alumiselt küljelt helehall. Tema kõik osad on söödavad. Leotamine ja keetmine aitab vähendada kibedust. Islandi käokõrva võib lisada paksendajana piimale või teraviljatoitudele. Samblikku saab ka kuivatada ja pikemat aega säilitada.

Rasketel aegadel on see samblik andnud olulist toidulisa. 19. sajandi lõpul, 20. saj algul söödi Soomes ja Skandinaavia maades samblikuleiba, mille küpsetamiseks segati leivajahusse viiendik osa kuivatatud ja jahvatatud samblikku. Piimas keedetud samblikku peeti aga lausa maiuseks.

Toidulaual on kasutatud ja kasutatakse ka tänapäeval lisaks islandi käokõrvale ka põdrasamblikku. Samblik on toitev ja energiarohke. Islandi käokõrva saab kasutada küpsetiste, püreede, putrude, pannkookide, suppide, marmelaadide, kissellide ja tarretiste valmistamiseks.

Tänapäeval kasutatakse islandi käokõrva peamiselt rahvameditsiinis, mõru toonikumina ja mõnes traditsioonilises roas. Varem kasutati teda aga palju laialdasemalt leiva, pudru, supi ja erinevate toitude valmistamiseks. Islandi käokõrvast valmistatud road on toitvad ja kergesti seeditavad. Sambliku süsivesikud moodustavad jahtudes tarretise, mis sobib hästi ka näiteks magustoitude valmistamiseks ja mida on kasutatud ka mõne kuuma šokolaadi retsepti puhul paksendajana.