Ajal, mil Tiina Intelmann Ukraina pealinna kolis, läks taaskord Kiievis tuliseks ning Venemaa korraldas ulatuslikke rünnakuid pealinnale. Intelmanni sõnul on aga suureks probleemiks, et rünnakud toimuvad nii öösel kui ka päeval.

“Mõni aeg tagasi oli siiski niimoodi, et päeval sai enam-vähem rahulikult elada ja öösel pidi varjuma. Teine asi on see, et loomulikult on kiired droonid, aga on ka raketid, sealhulgas ballistika, nii et julgeolekuolukord on päris keeruline. Loomulikult on minu mureks ka see, et minu meeskond saaks töötada turvaliselt. Kui palju ma nüüd seda suudan garanteerida, on teine asi, aga selge on see, et päris hulljulgeid samme ette võtta ei saa,” üles Intelmann.

Intelmanni sõnul on muutunud tavapäraseks, et öö jooksul on kolm-neli häiret ning magada ei saa.

“See ongi selline olukord, kus tegelikult inimene magada ei saa: üks on kell 00, kui inimene on just uinunud, siis on kusagil kolme paiku ja siis on hommikul kell kuus. Üldiselt nende inimeste puhul, kellel on võimalik varjendisse minna, on minu arvates tark lihtsalt varjendis magadagi, sest ükski inimene ei jõua viiendat aastat joosta niimoodi üles-alla kolm korda öö jooksul. Mis puutub päeva, siis täna oli jällegi selline omapärane olukord, kus tõepoolest keset laupäevast päeva on raketirünnak. Need asjad iga päev ei juhtu,” ütles suursaadik.

Intelmanni hinnangul soovib Venemaa inimesi tagalas hirmutada, kuna rindejoonel arenguid ei ole.

“Nad püüavad teha nii, et inimesed hakkaksid linnadest põgenema, et nad põgeneksid võib-olla teistesse riikidesse, Euroopa Liidu riikidesse. See kõik on hirmutamine ja terroristlik taktika, mitte midagi muud ei ole öelda,” lausus Intelmann.

“Rünnatakse tsiviilisikuid ning loomulikult ka energiakandjaid ja veesüsteeme, et talv tuleks võimalikult kehv. Ka Venemaa välisministeeriumi ettehoiatused, et diplomaadid peaksid lahkuma, sest julgeolekuolukord läheb väga-väga halvaks, on osa hirmutamisest ja survest,” lisas suursaadik.

Intelmanni sõnul on Kiievis juba praegu elektri- ja veekatkestused, kuid inimesed on sellega arvestanud.

“Loomulikult on inimestel juba autonoomseid süsteeme, et ennast elektriga varustada. Veega varustamiseks tuleb loomulikult lihtsalt vett muretseda omale korterisse. See ei ole esimene kord, kui need asjad juhtuvad,” sõnas Intelmann.

Intelmanni hinnangul tuleks Venemaa tuumasõja ähvardustele tähelepanu pöörata, kuid paanikasse sattuda ei tasu, kuna vaenlane kasutab erinevaid viise, kuidas ärevust tekitada.

Ukraina majandus on Intelmanni sõnul hetkel stabiilne.

“Kui me vaatame, et tegemist on ju sõjaajaga, siis nälga ukrainlased otseselt kannatama ei pea, nad suudavad iseennast ära toita. Me teame ka, et nad ei saa praegu oma toodangut eksportida, nii et nälga kartma ei pea. Küll aga on probleem selles, et venelased hävitavad ladusid. See toit ja ka ravimid, mis on imporditud ja ladudes, hävitatakse suures osas. Praegu peavad ukrainlased vaatama, kui palju nad sisse toovad, et tuua koguseliselt vähem ja hoida vajaminevaid varusid võib-olla kusagil teistes riikides. Ühesõnaga, oma rahvas nälga ei jää. Kindlasti tuleb raske talv ja saab külm olema,” lausus Intelmann.

Intelmann on olnud ka Eesti esindaja ÜRO juures. Äsja toimunud ÜRO nädalal olid Ukrainal taas suured lootused ja väga särav kõne, aga mingeid suuri lubadusi ei tulnud.

“ÜRO parimad aastad on möödas. Ma ei tea, kuhu see organisatsioon edasi areneb, aga sellel on rahastamisprobleemid ning üleüldiselt on poliitiline probleem, sest seda poliitilist koosmeelt ei ole. Kui me vaatame Ukraina-teemalist julgeolekunõukogu istungit, mis toimus, siis see solidaarsusavaldus oli ju julgeolekunõukogu ukse või seina taga. Samas me ju teame, et tegelikult peaks julgeolekunõukogu olema see, kes lahendab ära rahu ja sõja küsimused. Nüüd me näeme, et julgeolekunõukogu seina taga püütakse neid sõja ja rahu küsimusi lahendada. See näitab selgelt, et organisatsioon ei suuda endale pandud ülesandeid täita,” ütles suursaadik.

“Selle organisatsiooni tugevus sõltub ju sellest, kui suur on liikmesriikide soov koos töötada, ja praegu me ei näe seda. On suured riigid, kes lihtsalt ei soovi panustada multilateraalsele koostööle, ja väikesed riigid, kes suudavad panustada, aga neil ei ole jõuõlga, et seda teha,” lisas Intelmann.