Paljudele on tuttav olukord, kus unegraafik läheb puhkepäevadel nihkesse. Teaduskeeles nimetatakse seda sotsiaalseks reaktiivväsimuseks. Uue uuringu autorid juhivad nüüd tähelepanu teisele sarnasele nähtusele: toitumisega seotud reaktiivväsimusele ehk söömisrütmi nihkele.

Töönädalal paneb elurütmi paika kontori- või koolikell, samas kui vabadel päevadel sätivad inimesed ärkamise ja söömise pigem sisemise bioloogilise kella järgi. Kahe graafiku lahknevus ajab organismi piltlikult öeldes segadusse.

Rutiin on hea

Imetajate keha juhib ööpäevarütm, mis koordineerib ainevahetust ja siseelundite tööd. Täpsemalt tiksub aju peamine bioloogiline kell vastavalt sellele, kuidas valgus ja pimedus vahelduvad. Seedeelundkonna ja maksa talitlust juhib aga eelkõige aeg, millal toit saabub Need keha sisemised kellad vajavad toimimiseks stabiilsust.

Pariisi ülikooli teaduri Xuân Le Folcalvezi juhitud töörühm uuris nüüd Prantsusmaa pikaajalise kohortuuringu NutriNet-Santé andmeid. Andmestik hõlmas enam kui 104 000 täiskasvanu tervise- ja toitumisinfot aastatest 2009–2023. Osalejad täitsid korrapäraselt põhjalikke ööpäevase toitumise küsimustikke: nende põhjal joonistusid välja uuritavate söömisharjumused nii tööpäeviti kui ka nädalavahetustel.

Selleks, et hinnata toidukordade ajalise nihke mõju, arvutasid autorid välja iga osaleja keskmise nn toitumisakna keskpunkti ning võrdlesid tööpäevade ja puhkepäevade näitajaid. Kellaaegade korrapäratu kõikumine näitas ära, kuivõrd iga inimese söömisrütm nädala jooksul nihkesse läks. Seejuures hoidis enam kui 70 protsenti osalejatest oma rütmi stabiilsena.

Analüüs näitas, et enam kui kaheksa-aastase jälgimisperioodi vältel tuli ebaregulaarsete söögiaegade ja südame-veresoonkonnahaiguste riski tugev seos esile üksnes meestel. Uuringu juhtivautori Xuân Le Folcalvezi sõnul seostusid heitlikud söögiajad eeskätt südame pärgarteritega seotud haigustega, näiteks müokardiinfarkti ja stenokardiaga. Naiste terviseandmetes sellist ohumärki ei näinud.

Eriti haavatavad olid mehed, kes sõid nädalavahetusel varem kui argipäeviti. Selles rühmas oli südame-veresoonkonnahaiguste tekkerisk püsiva söömisrütmiga eakaaslaste omast 44 protsenti suurem. Koronaarhaiguste risk suurenes neil aga koguni 68 protsenti. Kui keha korduvalt varasemale režiimile sundida, võib see töörühma hinnangul kurnata tugevalt ka ainevahetust.

Ohus olid needki, kes magasid puhkepäeviti kauem ja sõid hiljem: meestel, kes nihutasid toidukordi hilisemaks, suures koronaarhaiguste risk 36 protsenti. Töörühma juhi Bernard Srouri sõnul näitab leitud seos, et rutiinidel on oma väärtus. Kahju ei tulene niivõrd konkreetsest kellaajast, kuivõrd pidevast edasi-tagasi kohanemisest.

Hoop hilistele ärkajatele

Uues uuringus leitud seosed jäid püsima ka pärast seda, kui teadlased arvestasid toidu kvaliteedi, une kestuse ja sotsiaalse reaktiivväsimuse mõjuga. Töörühma sõnul toimib rütm iseseisva riskitegurina – söögiaegade stabiilsus võib teatud olukordades olla isegi toiduvalikust olulisem.

Lisaks näitas analüüs, et söögiaegade muutus mõjub rängemalt neile, kes on harjunud päeva esimest toidukorda hilisemaks lükkama. Hilistele hommikusööjatele on laupäevane ja pühapäevane rütmihüpe iseäranis kurnav. Bernard Srouri sõnul võib hiline ehk n-ö ööbiku kronotüüp muuta inimese rütmimuutustele vastuvõtlikumaks. Sarnast mustrit on teadlased varem täheldanud ka sotsiaalse reaktiivväsimuse korral.

Sooliste erinevuste põhjused vajavad teadlaste sõnul veel uurimist. Oma osa võib olla nii elustiilil kui ka bioloogial. Loomkatsetest on varem teada, et isas- ja emashiirte ainevahetus reageerib ajaliselt piiratud toitumisele erinevalt. Samuti on teada, et meeste ja naiste ööpäevased hormoonirütmid lahknevad.

Bioloogilise kella ja eluviisi krooniline ebakõla kahjustab südant mitmel viisil. Rakutasandil võib nihe elurütmide muuta südamelihase geenide avaldumist ja häirida rakku energiaga varustavate mitokondrite tööd. Valel ajal süües omastab keha ka glükoosi kehvemini. Aja jooksul kahjustavad sellised häired veresooni ja kudesid.

Uuringu ühe kitsaskohana moodustasid valimist 79 protsenti naised ja osalejad olid keskmisest terviseteadlikumad. Samuti eeldasid autorid, et inimeste töönädal kestab esmaspäevast reedeni ja nad nädalavahetusel puhkavade. Vahetustega töötajate tegelikku graafikut ei saanud uurijad täpselt arvesse võtta.

Praegu tuli esile vaid korrelatsioon ja selleks, et kinnitada seoste põhjuslikkust, on vaja pikaajalisi kliinilisi uuringuid. Siiski annavad uue uuringu tulemused suunise, kuidas igaüks saab oma argist tervisekäitumist parandada. Xuân Le Folcalvezi sõnul võiks kujutada korrapärased söögiajad lihtsat ja soodsat võtet, mis aitaks vähendada krooniliste südamehaiguste koormust kogu ühiskonnas.

Teadustöö ilmus ajakirjas Communications Medicine.