Haridusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt võib vastuvõtukatseid kutsekooli ja gümnaasiumisse alustada kaheksandal tööpäeval pärast viimast põhikooli lõpueksamit. Ettepanekud õppima asumiseks peaksid koolid esitama juba 9. juunil. Niisugune plaan pälvis pahameelt koolijuhtide ühenduselt, kelle hinnangul lühendaks see vastuvõtuks vajalike tegevuste aega ja kasvataks hüppeliselt koolide töökoormust.
Haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin ütles ERR-ile, et ükski eelnõu ei sünni nii, et sellele ei saaks anda tagasisidet ning koolijuhtide ühendusega räägitakse kindlasti läbi, kuidas vastuvõtu ajakava võimalikult paljudele koolidele sujuvaks ja sobivaks muuta.
Matsin põhjendas ministeeriumi plaanitavat muudatust asjaoluga, et sellel aastal võis tekkida olukord, kus päev pärast põhikooli lõpueksami tulemuste saabumist algasid vastuvõtutegevused.
“Siis võis olla õpilasi, kes ei saanud eksamitulemuste järel, kui näiteks need tulemused ei olnud nii head, nagu ta ootas, mitte midagi enam teha oma avaldustega,” sõnas Matsin. “Kui tulemused jäid madalaks, võisid nad jääda olukorda, kus nad ei pääsenud ka vastuvõtutegevustesse, aga seal ei olnud ka ühtegi sellist ajaakent, et nad oleksid saanud näiteks panna veel avaldusi teele, kui nad oleksid tahtnud midagi muud. Seda võimalust enam ei olnud.”
Sel põhjusel tegigi haridusministeerium ettepaneku jätta sinna vahele ajaaken ja Matsini sõnul saab koolijuhtide ühendus teha oma ettepaneku, milline see päevade arv võiks täpselt olla, et õpilane saaks pärast eksamitulemuste saabumist üle vaadata, kas tema avaldused on tehtud adekvaatselt.
Nii peaks Matsini hinnangul vähenema nende õpilaste arv, kes ei saa endale põhivastuvõtus õppekohta.
“Selle sisuga on tehtud see ettepanek,” rõhutas haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja. “Seda kõike me koolijuhtide ühenduse juhatusega alles arutame ja kindlasti leiame selle kompromissi, mis võimalikult hästi õpilastele sobiks.”
Eelnõus on teisigi kriitikat pälvinud muudatusi. Nimelt tahab haridusministeerium alustada vastuvõttu ettevalmistavasse õppesse, mis tänavu algas 1. juulil, tuleval aastal alles 1. septembril.
Kutseõppe edendamise ühingu hinnangul ei ole mõistlik, kui noored, kellel pole õnnestunud gümnaasiumis või kutsekoolis kohta saada, jäävad terveks suveks oma edasise saatuse osas teadmatusse. Puuetega inimeste koja hinnangul eirab see erivajadusega inimeste vajadusi, sest toevajadusega noorte haridustee planeerimine nõuab rohkem aega ja ettevalmistusi.
Ülle Matsin märkis, et ettevalmistava õppe õppekohtade avamine toimub ministri käskkirjaga ning koolid, kellele see ülesanne antakse, saavad nende õppekohtadega, mis neile ettevalmistava õppe jaoks planeeritud on, igal juhul arvestada.
“Teiseks, praegu käiv vastuvõtt on näidanud meile kätte nõrga koha, et liiga kergekäeliselt ei saa ettevalmistava õppe vastuvõttu suhtuda, sest suurem osa õpilasi peaks ikkagi leidma endale vähemalt jõukohase kutseõppekava,” sõnas Matsin.
Ta lisas, et sellega seoses on avatud juurde kolmanda taseme kutseõppekavasid just toevajadusega õppijatele ning peamine eesmärk on anda neile õpet, mis aitaks neil elus toime tulla.
“Ettevalmistava õppe eesmärk on sellistest tõrgetest üle saada, mis takistavad absoluutselt õppima asumist, ja sellepärast on oluline, et see edasiõppimise koht ettevalmistavas õppes oleks tõepoolest see, mis on kõikide ülejäänud võimaluste järel,” rõhutas Matsin.
Haridusministeeriumi osakonnajuhataja kinnitusel arutatakse ka ettevalmistava õppe nüansse kindlasti koolijuhtide ühendusega, kuid koolid, kes ettevalmistavat õpet pakuvad, teavad neile käskkirjaga ülesandeks pandud õppekohtade hulka juba vastuvõtuperioodi alguses, nii et nad saavad igal juhul õppijate vastuvõtmiseks ettevalmistusi teha.
“Oluline on see, et ettevalmistavasse õppesse ei satuks õpilane, kes tegelikult võiks täiesti vabalt omandada sellised kutseoskused, mis võimaldaksid tal ka oma õpikohustust täita, mitte jääda ootama, et seda jätkata hiljem,” selgitas Matsin.
Puuetega inimeste koja kriitikale, et neid ei kaasatud eelnõu ettevalmistamisse, vastas Matsin, et eelnõu ettevalmistamisse kaasamine ongi see, kui seda palutakse ettepanekute saamiseks kooskõlastada.
“Nii et puuetega inimeste kojale ongi praegu väga hästi õige hetk välja tuua oma vaade,
mis riskid nende arvates vajavad maandamist,” märkis ta.
Seega ongi praegu kõigil organisatsioonidel Matsini sõnul võimalus oma ettepanekute, murede ja küsimustega välja tuua ning selleks kooskõlastamine mõeldud ongi.
Tulevikus näeb haridusministeerium põhikoolilõpetajate sisseastumise protsessi sujuvamaks muutmises lahendust e-eksamitele üleminekus. Järgmisel õppeaastal on e-eksam eesti keel teise keelena ja inglise keele valikeksam.
“Me liigume Eestis selles suunas, et meie lõpueksamid oleksid elektroonilised, mis peaks kiirendama eksamitulemuste kättesaamist. Sellisel juhul saame seda ajakava tervikuna nihutada. Praegu jääb igal juhul kehtima see loogika, et kõigepealt tuleb põhikooli lõpetamise tegevused teha ja siis saab alustada sisseastumistegevustega,” tõdes Matsin.
Millal jõutakse täieliku e-eksamitele üleminekuni, ei ole veel paraku teada. Pärast tuleva aasta e-eksameid jätkatakse ülejäänud eksamite arendustöid ja vaadatakse koolide valmidust katsetada ning järgmised sammud on Matsini sõnul võimalik teha 2027. ja 2028. aastal.
