Linnahallis oli rahvas viimati 27. detsembril 2009. aastal tähistamas Looduse Omnibussi loodusretki ja Eesti looduskaitse 100. aastapäeva. Jäähall suleti 2009. aasta kevadel. Abilinnapea ja kaitseliitlane Kristjan Järvan pakub jäähalli kaitseliidule ajutiseks lasketiiruks, olles küsinud arvamust kahelt lasketiiru omanikult.

“Siia saaks rajada vähemalt 55-meetrised lasketiirud, just siia uisuhalli sisse. Ligikaudne investeering oleks pool miljonit,” lausus Järvan.

Järvan andis mõista, et riigi kaitsekulutuste taustal pole pool miljonit kuigi suur summa.

“Loomulikult on kaitseinvesteeringute keskusel ja kaitseliidul oma investeeringute plaanid, aga Tallinna nägemus on see, et me pakume ühte täiendavat võimalust. Me usume, et proportsionaalselt väikse investeeringuga saab sellest betoonkastist tekitada midagi väärtuslikku riigikaitse jaoks,” sõnas Järvan.

Üks, kellelt nõu küsiti, on Tondi lasketiiru omanik ja kaitseliitlane Tõnis Orumaa, kes sõnas, et jäähallist saaks lasketiiru ehitada taktikaliseks laskmiseks.

“Täis jäähokiareen, siis sealt saaks lasta 180 kraadi. Nii vasakule, paremale kui ettepoole. Kui võtame traditsioonilise lasketiiru, siis märklehed on taga ja ühe koha peal,” ütles Orumaa.

Küll aga tuleb jäähalli sisu tühjaks rookida ja katus veekindlaks teha. Seejärel lisanduvad tiiru hoolduskulud. Sama raha eest saaks ehitada sarnaseid lasketiire üle Eesti kaks kuni kolm tükki, ütles Orumaa.

Tallinna külje all on kaitseliidul laskekompleks, kus taktikalise laskmise harjutajatel on ka praegu võimalik treenida. Kõige paremad tingimused on keskpolügonil. Linnahalli katuse renoveerimise puhul on räägitud kolmest miljonist, sõnas Orumaa.

“Rapla malev on ühes väikses ruumis, kus tal on staap. Järva malev on Türi malevkonna ruumides. Korralikku tagalakeskust ei ole. Selle raha eest saaks juba kolm maleva tagalakeskust valmis ehitada,” lausus Orumaa.

Eks kaitseliit ise otsustab, kas muudele ülesannetele lisaks tahab ka Linnahalli vääristada.