1975 – Paul Keres
More maeti musta mulda.
Vaid kõigest mõni kuu pärast oma viimast turniiri maeti Eesti malelegend Paul Keres
More, keda võis pidada omal ajal maailma tipuks. Tervis oli suurmeistril juba sellele eelneval aastal halvenenud.
Keres ei saanud kahjuks Nõukogude Liidu ideoloogilise survega hakkama ning tema poliitilise meelsuse tõttu takistasid võimud tal võistlemast. Vaatamata sellele oli Keres kolmekordne Nõukogude Liidu maletšempion ning ta kuulus seitsmel korral liidu malevõistkonda, mis tõi koju kulla olümpiamängudelt.
10. juuni sündmused Eestis:
1362 – Pikasillal toimus Liivi ordu korraldatud seisuste esindajate kogunemine; see oli suunatud Tartu piiskopi Johann von Vifhuseni vastu.
1859 – Haapsalus alustas tööd telegraaf.
1917 – Toimus juriidilise komisjoni koosolek Vene siseministeeriumis Eesti omavalitsuse määruse kehtimapanemise asjus.
1922 – Tallinnas avati 19. juunini kestnud Eesti esimene kaubandus-tööstusnäitus.
1928 – avati Otepää vabadussõja mälestussammas.
1929 – Pärnus avati Lydia Koidula mälestussammas (kujur Amandus Adamson).
1931 – Eesti valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
1933 – algas teine rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
1938 – toimus Kalanduskoja täiskogu koosolek.
1945 – NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist.
1988 – Tallinna vanalinna päevade ajal toimus Lauluväljakul esimene öölaulupidu, see toimus igal ööl kuni 13.06.88.
1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pankrotiseaduse.
1992 – Tallinna linn sai linnatranspordi turgutamiseks esimesed seitse pruugitud Volvo bussi, mille kinkis Helsingi linn.
1993 – Riigikogu võttis vastu konkurentsiseaduse.
2002 – USA
More endine president Bill Clinton pidas ettekande IBM Eesti ja Äripäeva korraldatud konverentsil.
2003 – Ärimees Rein Kilk avas renoveeritud kuursaali Pärnus ehk tollal Eesti suurima kõrtsi – kuursaalis oli veidi üle 1000 istekoha.
2018 – Harjumaal Vikipalu läheduses puhkes Riigimetsa Majandamise Keskuse metsas suurpõleng, mis kestis 12 päeva; see oli viimase kümnendi suurim metsatulekahju.
Ja maailmas:
1610 – Manhattani saarele Põhja-Ameerikas randusid esimesed hollandi asunikud.
1865 – Münchenis esietendus Richard Wagneri ooper «Tristan ja Isolde».
1909 – pärast laevahukku Florese saare lähedal saatis RMS Slavonia esimest korda ajaloos SOS hädakutsungi.
1915 – inglased vallutasid saksa koloonia Kamerunis.
1935 – New Yorgis asutati ühendus Anonüümsed Alkohoolikud.
1940 – Itaalia kuulutas Suurbritanniale ja Prantsusmaale sõja.
1942 – sakslased hävitasid Tšehhoslovakkias kättemaksuks Reinhard Heydrichi tapmise eest Lidice küla, mille elanikud olid varjanud Heydrichi tapnud Inglismaalt tulnud tšehhi rahvusest SOE liikmeid.
1944 – Punaarmee alustas Soome jätkusõjas Karjala piirkonnas pealetungi.
1967 – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
1990 – senine Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius seati ametisse Moskva ja kogu Venemaa patriarhina.
10. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
10. juuni on Gregoriuse kalendri 161. (liigaastal 162.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1362 – Pikasillal toimus Liivi ordu korraldatud seisuste esindajate kogunemine; see oli suunatud Tartu piiskopi Johann von Vifhuseni vastu.[1]
- 1859 – Haapsalus alustas tööd telegraaf.[küsitav]
- 1917 – Juriidilise komisjoni koosolek Vene siseministeeriumis Eesti omavalitsuse määruse kehtimapanemise asjus.[küsitav]
- 1922 – Tallinnas avati 19. juunini kestnud Eesti esimene kaubandus-tööstusnäitus.[2]
- 1928 – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 1929 – Pärnus avati Lydia Koidula mälestussammas (skulptor Amandus Adamson).
- 1931 – Eesti valitsus kinnitas sihtasutise Eesti Kultuurfilm põhikirja.
- 1933 – algas teine rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- 1938 – toimus Kalanduskoja täiskogu koosolek.
- 1940 – Vabariigi President Konstantin Päts
More kinnitas dr. pharm. Alma Tomingas'e Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmakognoosia adjunktprofessoriks.[3] Alma Tomingas oli esimene Tartu Ülikooli naisprofessor. Ta oli professoriks valitud arstiteaduskonna koosolekul 16. mail 16 poolthäälega 26-st (vastaskandidaat Hugo Salasoo sai 9 ja August Paris 0 häält). - 1945 – NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist.[2]
- 1975 – Tallinnas toimusid Paul Kerese matused.[4]
- 2015 – Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone ees toimus massiimmigratsiooni vastane meeleavaldus.[5]
Maailmas
- 1190 – Kolmas ristisõda: Friedrich I Barbarossa uppus Salephi jõkke
- 1610 – Manhattani saarele Põhja-Ameerikas randusid esimesed hollandi asunikud.
- 1791 – Suurbritannia parlament otsustas põhiseadusega jagada Québeci provintsi kaheks: Ülem- ja Alam-Kanadaks.
- 1829 – Thamesi jõel toimus esimene Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide sõudevõistlus.
- 1854 – Bernhard Riemann tutvustas kõvera ruumi kontseptsiooni, millest sai alguse aegruumi käsitlus.
- 1865 – Münchenis esietendus Richard Wagneri ooper "Tristan ja Isolde".
- 1909 – pärast laevahukku Florese saare lähedal saatis RMS Slavonia esimest korda ajaloos SOS-hädakutsungi.
- 1915 – inglased vallutasid Saksa koloonia Kamerunis.
- 1935 – New Yorgis asutati ühendus Anonüümsed Alkohoolikud.
- 1936 – Moskvas asutati animafilmistuudio Sojuzmultfilm.
- 1940 – Itaalia astus Suurbritanniale ja Prantsusmaale sõja kuulutamisega Teise maailmasõtta.
- 1942 – Saksa väed hävitasid Tšehhoslovakkias kättemaksuks Reinhard Heydrichi tapmise eest Lidice küla, mille elanikud olid varjanud Heydrichi tapnud Inglismaalt tulnud tšehhi rahvusest SOE liikmeid.
- 1943 – Teine maailmasõda: algas operatsioon Husky – liitlaste sissetung Sitsiiliasse.
- 1943 – László József Bíró sai Argentinas patendi pastapliiatsile.
- 1944 – Soomes Jätkusõjas Karjala piirkonnas alustas Punaarmee pealetungi.
- 1967 – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
- 1971 – USA
More tühistas 21 aastat kestnud keelu kaubelda Hiina Rahvavabariigiga. - 1979 – Euroopa Majandusühenduse liikmesriikides lõppesid esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised.
- 1990 – senine Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius seati ametisse Moskva ja kogu Venemaa patriarhina.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 10. juunil
- 1819 – Gustave Courbet, prantsuse maalikunstnik
- 1865 – Frederick Cook, USA
More polaaruurija - 1901 – Frederick Loewe, USA
More helilooja - 1913 – Edward Abraham, inglise biokeemik
- 1913 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
- 1915 – Saul Bellow, USA
More kirjanik, Nobeli auhind 1976 - 1921 – Philip, Edinburghi hertsog, kuninganna Elizabeth II abikaasa
- 1922 – Judy Garland, ameerika laulja ja filminäitleja
- 1930 – Ilja Glazunov, vene maalikunstnik.
- 1938 – Violetta Villas, Poola laulja (koloratuursopran)
- 1950 – Joel Steinfeldt, eesti laulja ja helilooja
- 1953 – Haldi Normet-Saarna, eesti ajakirjanik
- 1959 – Carlo Ancelotti, Itaalia jalgpallitreener
- 1967 – Galina Beloglazova, vene iluvõimleja
- 1982 – Tara Lipinski, ameerika iluuisutaja
- 1985 – Kaia Kanepi, eesti tennisist
- 1994 – Renata Lukk, eesti poliitik
- 1996 – Kristjan Ilves, eesti kahevõistleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 10. juunil
- 323 eKr – Aleksander Suur, Makedoonia kuningas (või 11. juunil)
- 1190 – Friedrich I Barbarossa, Saksa-Rooma keiser
- 1580 – Luis de Camões, portugali luuletaja, rahvuseepose "Lusiaadid" autor.
- 1882 – Vassili Perov, vene maalikunstnik
- 1949 – Sigrid Undset, norra kirjanik
- 1963 – Jack Root, ameerika profipoksija
- 1967 – Spencer Tracy, ameerika filminäitleja
- 1983 – Georg Meri, Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
- 1986 – Leini Mälk, eesti õpetaja
- 1986 – Einar Kiviste, eesti vaimulik
- 2008 – Tšingiz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
Pühad
- Portugali rahvuspüha
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 48
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/06/18/11
- ↑ Päring andmebaasist Haudi[alaline kõdulink]
- ↑ Martin Dremljuga. Galerii: EKRE massiimmigratsiooni vastane meeleavaldus uudised.err.ee
