Veel mõned aastad tagasi oli Keskerakonna reiting madal, kuid nüüd on erakond tõusnud Isamaa kõrval kõige populaarsemaks erakonnaks. Kõlvarti sõnul ei olnud reitingu tõusu taga mingit trikki, vaid tehti tööd ning usaldus erakonna vastu tuli tagasi.
“Oli usk, et me saame hakkama. Ise panustasime, tegime tööd ja nägime vaeva. Mingil hetkel tekkis see usk ka meie valijatel,” lausus Kõlvart.
Urmas Reinsalu, kes veel eelmisel nädalal “Esimeses stuudios” intervjuu andis, ei välistanud otsesõnu koalitsiooni moodustamist Reformierakonnaga. Kõlvart ei välistanud koostööd samuti.
“Esiteks on klassika, et opositsioon kritiseerib koalitsiooni. Tuleb tunnistada, et meie arvates on ka põhjuseid, miks me Reformierakonda kritiseerime. Kas ma peaksin praegu ütlema, et see omakorda tähendab, et välistame koostöö Reformierakonnaga? See oleks poliitilises plaanis võib-olla õige sõnum, aga see ei lähe kokku meie arusaamaga tsentrismist. Kui me räägime alati sellest, et ühiskond vajab solidaarsust, siis see omakorda tähendab, et kõik inimesed, eriti poliitikud, peaksid olema suutelised omavahel koostööd tegema. Välistamine tähendab konflikti ja vastasseisu – mulle tundub, et see on täna pigem Reformierakonna strateegia,” selgitas Kõlvart.
Keskerakonna esimehe sõnul Reformierakonna plaan ei toimi, kus proovivad vastandada end teiste erakondadega.
“Selline vastandamine täna võib-olla ei tööta. Ühiskonnas on seda nii palju. Ma arvan, et inimesed ootavad päris lahendusi. Nad ootavad, et keegi tuleks ja ütleks, mis on meie plaan energeetikas ja majanduses, kuidas inimesed saavad hakkama ning kuidas teha nii, et sajandi lõpuks ei jääks meid siia poole võrra vähem. Et ei juhtuks nii, nagu teadlased praegu ütlevad, et kui demograafiline seis jääb samaks, on meid sajandi lõpuks ainult 700 000 ehk poole võrra vähem. Ma arvan, et nende küsimuste osas on inimestel palju suurem huvi,” ütles Kõlvart.
Kõlvart tõdes ka, et teda teeb mõtlikuks olukord, kus riigi rahakotis pole piisavalt ressurssi, et erakond saaks võidu korral oma valimislubadusi täide viia.
“Ma pean tunnistama, et see paneb tõepoolest juba praegu mõtlema, sest ma saan aru, et inimestel on väga suured ootused. Kui tuleb uus valitsus, siis peab midagi kardinaalselt muutuma. Kui tuleb jälle mingi kosmeetiline maksureform ja minnakse samamoodi edasi, siis võib inimestel usk absoluutselt kaduda. Samas ei saa me praegu luua illusiooni, et koos uue valitsusega paraneb kõik aasta jooksul – et majandus hakkab kohe kasvama ning kohe saab palgatõusu ja toetusi jagada. Seda lubada ei oleks vastutustundlik. Samas ei saa kahjuks välistada, et praegune valitsus püüab ära kasutada viimast ressurssi, mis on jäänud, et korraldada enne valimisi samalaadset trikki, mida me oleme juba näinud. Aastal 2023 tõsteti palgad ja toetused, teades samal ajal, et eelarves on miljardiline auk. Reformierakond võitis valimised ning seejärel tulid maksud ja toetuste vähendamine. Sellist asja ei tohi kindlasti lubada,” ütles Kõlvart.
Andrus Ansip ütles Vikerraadios, et Alar Karis on väga väärikas kandidaat, aga mainis, et tema mõned väljaütlemised on olnud rahvale mitmeti mõistetavad. Näiteks mõte, et Euroopa peab alustama läbirääkimisi Venemaaga. Kõlvarti hinnangul on Reformierakond, Eesti 200 ja võimalikult ka sotsiaaldemokraadid näinud palju vaeva, et praegust presidenti õõnestada, mis ei ole tema hinnangul õige.
“Alar Karis ei öelnud midagi uut ega olnud esimene, kes ütles, et varem või hiljem läbirääkimised toimuvad. Teine küsimus on, mis tingimustel, mis on poolte positsioonid ja kes on läbirääkijad, aga läbirääkimised toimuvad igal juhul. Kui see protsess algab, peab Eesti koht olema laua taga. See on see, mida ütles Alar Karis ja see on isegi õige, et Euroopa koht on laua taga, aga minu arvates on ka Eesti koht laua taga – vähemalt meie positsioon peab olema kuulda,” lausus Kõlvart.
Keskerakonna esimehe sõnul on suures poliitikas tegelikult ainult kaks võimalust: oled kas laua taga või oled laua peal.
“Me oleme seda oma ajaloos korduvalt üle elanud. Kui ajaloost rääkida, siis mul on ka lihtne küsimus: kas Tartu rahu on meie ajaloos suur saavutus või suur kaotus ja mis toimus enne Tartu rahu sõlmimist? Läbirääkimised. Kas me võitsime tänu sellele, et läbirääkimised toimusid, või kaotasime? Kas Jaan Poskal oli nendes läbirääkimistes ajalooline roll? Oli küll. Kas ta on ajalooline kangelane? On küll. Seega ma arvan, et jutt, justkui läbirääkimistest rääkides tunnistaks keegi nõrkust või sooviks toetada agressiooni, ei ole lihtsalt pädev. See on minu arvates isegi infantiilne ja ohtlik, sest siis me ei tea, kuidas asjad maailmas päriselt toimuvad,” ütles Kõlvart.
Küll aga on Kõlvart nõus kriitikutega, et president koos kantseleiga ja välisministeerium peaksid omavahel rohkem suhtlema ning oma sõnumeid kooskõlastama. Samas ei näe Kõlvart põhjust, miks Karis ei peaks presidendina jätkama.
“Miks ei peaks, kui tal on nii kõrge toetus? Ma küsin veel võib-olla natuke küüniliselt: mitu presidenti peaks meie riigis üheaegselt olema? Praegu on kolm. Kui president Karis ei ole järgmine Eesti Vabariigi president, siis aasta pärast on meil neli presidenti. Ühe väikese riigi puhul on seda võib-olla natuke palju – ma tean, et see kõlab küüniliselt. Aga mina ütlen, et kui on olemas inimene, kes saab hakkama ja kellel on rahva toetus, miks ta ei peaks jätkama? Ma arvan, et täna vajavad inimesed kedagi, kes annaks ühendamise signaale. Inimesed tahavad kedagi, kes ühendaks. Ma kardan, et täna poliitikud selle rolliga ei saa hakkama. Kui Karisel on toetus 70 protsenti, siis tema vist saab sellega hakkama. Täna ei ole meie ühiskonnas midagi tähtsamat kui solidaarsus, ja seda kahjuks ei ole – seda tuleb saavutada,” lausus Kõlvart.
