USA sõjaministeerium Pentagon teatas parlamendile Kongressile, et Hormuzi väina täielik puhastamine Iraani sõjaväe paigaldatud miinidest võib võtta aega kuus kuud ja sellist operatsiooni ei teostata tõenäoliselt enne USA sõja lõppu Iraaniga. See hinnang tähendab, et konflikti majanduslik mõju võib ulatuda selle aasta lõpuni või kaugemalegi.
Kaitseministeeriumi kõrgem ametnik jagas hinnangut, millest pole varem teatatud, eile teisipäeval 21. aprillil salastatud briifingul parlamendi alamkoja Esindajatekoja relvajõudude komisjoni liikmetele, ütlesid kolm aruteluga kursis olevat ametnikku. Ajajoon – mis tekitas nii demokraatide kui ka vabariiklaste seas pettumust, ütlesid kaks neist inimestest – on ehk kõige selgem märk sellest, et bensiini ja nafta hinnad võivad püsida kõrgel veel kaua pärast rahulepingu sõlmimist, vahendab Washington Post.
Lisaks majanduslikele tagajärgedele võib sellisel tulemusel olla märkimisväärne poliitiline mõju Ameerika Ühendriikides – eriti vabariiklaste jaoks – novembrikuu vahevalimiste lähenedes. President Donald Trumpi otsus alustada sõda on osutunud enamiku ameeriklaste seas ebapopulaarseks, näitavad hiljutised küsitlused, ning see on killustanud tema poliitilist baasi, mis valis ta ametisse osaliselt tänu tema korduvatele lubadustele vältida sõdu välisriikides ja keskenduda rohkem siseküsimustele.
Kolm ametnikku, kes rääkisid anonüümsuse tingimusel arutelu tundlikkuse tõttu, ütlesid, et rahvasaadikutele öeldi, et Iraan võib olla paigutanud 20 või enam miini Hormuzi väina ja selle ümbrusesse, mis on oluline veetee Lähis-Ida nafta liikumiseks läbi Pärsia lahe. Mõned neist lasti vette kaugjuhtimise teel GPS-tehnoloogia abil, mis on raskendanud USA vägedel miinide avastamist, ütles kõrgem kaitseametnik saadikutele. Arvatakse, et teised miinid paigutasid Iraani väed väikeste paatide abil.
Pentagon ei vastanud täna kolmapäeval küsimustele sõjaväe hinnangu kohta, kui kaua võib miinide eemaldamine aega võtta. USA Keskväejuhatus, mis juhib piirkonnas toimuvaid operatsioone, keeldus kommentaaridest. Valge Maja suunas küsimused Pentagonile.
Laevaliikluse lämmatamine Hormuzi väinas on kujunenud sõja püsivaks konfliktipunktiks, kus Iraan on selle sulgenud ja isegi ründab mõningaid laevu, et tekitada kahju maailmamajandusele ja Trumpi administratsioonile, samal ajal kui Washington ja Teheran nõuavad sõja lõpetamist. Enne sõda liikus väina kaudu umbes 20 protsenti maailma naftast, kusjuures Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja teised Aasia riigid on nende hulgas, mis sõltuvad suuresti Lähis-Ida energiast.
Trump on nõudnud, et Iraan lõpetaks oma tuumaprogrammi, annaks üle kogu oma kõrgelt rikastatud uraani ja avaks väina täielikult, ähvardades edasiste sõjaliste sammudega, kui Teheran sellega ei nõustu. Iraan on öelnud, et ei jätka läbirääkimisi USA ametnikega, kui Trump ei lõpeta sel kuul kehtestatud mereblokaadi Iraani naftapõhise majanduse lämmatamiseks.
Iraan alustas väina miinide paigaldamist märtsis, samal ajal kui USA ja Iisraeli väed jätkasid rünnakuid riigile, millest CNN varem teatas. Trump omakorda ähvardas, et Iraanile langevad tagajärjed „enneolematul tasemel”, kui ta ei eemalda kõiki miine, mis „on paigutatud”.
Järgnevatel päevadel rõhutas Pentagon katset rünnata Iraani laevu, mis võisid miine paigutada. Kaitseminister Pete Hegseth ütles sotsiaalmeedias rääkides, et USA väed hävitavad neid laevu halastamatu täpsusega ja et Ühendriigid ei luba terroristidel Hormuzi väina pantvangis hoida.
Iraani välisministri asetäitja Majid Takht-Ravanchi vastas, eitades, et Iraan paigutab miine. New York Times teatas sel kuul USA ametnikele viidates, et tundub, et Iraan ei suuda leida kõiki paigutatud miine enam üles.
Pentagoni viimast hinnangut jagati saadikutega pärast seda, kui Trump teatas sotsiaalmeedias, et „Iraan on USA abiga eemaldanud või eemaldab kõik meremiinid” Hormuzi väinast. See väide, mis edastati reedel presidendi Truth Sociali platvormil postitatud sõnumite tulva keskel, langes kokku tema ilmsete püüdlustega rahustada turge ja näidata kindlustunnet, et sõda lõpetav kokkulepe on lähedal.
Trump teatas eile teisipäeval, et pikendab kahe nädala pikkust relvarahu määramata ajaks. Iraani juhtkond on tema sõnul „tõsiselt killustunud” ja peab „välja tulema ühtse ettepanekuga”. Tema kommentaarid tulid ajal, mil ilmnesid märgid, et Iraani ametnikud ei soovi kohtuda uueks läbirääkimisvooruks.
Pole selge, millist plaani USA sõjavägi miinitõrjeoperatsiooni alustamiseks rakendaks. Ametnikud on tõstatanud võimaluse kasutada helikoptereid, droone ja demineerimissukeldujaid.
Mõned kaubalaevad liikusid sel kuul relvarahu ajal läbi Hormuzi väina, kuid laevaliiklus seiskus nädalavahetusel taas pärast seda, kui Iraani väed avasid tankerite pihta tule ja kuulutasid veetee taas suletuks.
Iraani diplomaatia ekspert ja Columbia ülikooli vanemteadur Richard Nephew ütles, et kuuekuuline ajavahemik väina puhastamiseks miinidest raputab tõenäoliselt nafta- ja gaasiturge, arvestades kindlustusandjate, laevaomanike ja kaptenite muret mineeritud mereteel liikumise pärast.
„Te ei soovi seda riski võtta,” ütles ta. Miinide olemasolu ei pruugi põhjustada „täielikku katkestust”, ütles Nephew, kuid kahesuunalise väina osalise kasutuskõlbmatuse tagajärjed võivad olla märkimisväärsed.
