Jaan Einastot tunnustati tema pikaajalise ning jätkuva maailmatasemel teadustöö eest, samuti märgatava panuse eest Eesti teaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia arengusse.

Einasto on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes on säranud teadustaevas juba möödunud sajandi keskpaigast. Kõigile on meelde jäänud universumi rakulise struktuuri avastamine ja selle põhjalik igakülgne uurimine koos kaasautoritega.

Veelgi olulisem on Jaan Einasto roll teadustöö tutvustamisel väljaspool teadlaste kogukonda näiteks ajakirjas Horisont, mis on sütitanud nii noorte kui vanade huvi universumis ja maailmaruumis toimuva vastu. Tartu observatooriumis on Jaan Einasto juhtimisel aastate jooksul arenenud tugev rahvusvaheliselt tuntud astrofüüsikute koolkond. Tema sära on olnud nii tugev, et ka tumeaine ja -energia on muutunud «nähtavaks».

Vaatamata oma pikale teadlaselule on ta jätkuvalt aktiivne teadlane ja autor. Möödunud kuul ilmus tema 75. tööaasta täitumisele pühendatud monograafia «Spinning the Cosmic Web».

Lisaks on Jaan Einasto tulemuslikult osalenud Eesti Teaduste Akadeemia sihtide seadmisel ja organisatsiooni arendamisel läbi aastate.

Anu Noormad tunnustati silmapaistva tegevuse eest silmapaistva tegevuse eest Eesti teadustegevuse ja Tartu observatooriumi arendamisel ning kosmoseuuringute käivitamisel ja teadusrahastuse korraldamisel, teaduspoliitika arendamisel ning rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamisel Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehena aastatel 2021–2026.

Anu Noorma juhtimisel on oluliselt panustatud Eesti teadusrahastuse süsteemi stabiilsuse tagamisse, strateegilisse arendamisse ning Eesti teaduse lõimimisse Euroopa ja maailma teadusraamistikesse. Tema roll rahvusvahelise teaduskoostöö eestvedajana on leidnud ka laiemat Euroopa tunnustust, kui 2024. aasta detsembris nimetati ta Science Europe’i juhatusse. Ta on järjekindlalt panustanud ka teaduse nähtavuse ja ühiskondliku mõju suurendamisse.

Aastail 2010–2020 juhtis Anu Noorma Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi murrangulised ajaperioodil, mil Euroopa rahastus võimaldas lahendada varasemaid kitsaskohti. Valmis laiendatud ja kaasaegne hoone koos külastuskeskusega ning loodi kosmosetehnoloogia laborikompleks, millest sai Eesti tudengisatelliitide sünnikodu ning keskus muutus populaarseks nii kooliõpilaste kui ka teiste huviliste seas.

Anu Noorma on Eesti Teaduste Akadeemia teaduse ja kõrghariduse komisjoni liige ning osaleb aktiivselt Eesti teadus– ja kõrghariduspoliitika kujundamisel.

Tartu Ülikooli poliitikateaduste emeriitprofessor ja California Ülikooli Irvine’is poliitikateaduste uurija-professor Rein Taagepera pälvis tunnustuse silmapaistva panuse eest poliitikateadusse ja sotsiaalteadustesse ning aktiivse rolli eest Eesti ühiskondlikus elus ja riigi arengus.

Rein Taagepera omandas doktorikraadi eksperimentaalfüüsikas, töötas seejärel eratööstuses ning siirdus pärast rahvusvahelistes suhetes magistrikraadi omandamist poliitikateadusesse, tegutsedes pikka aega California Ülikoolis Irvine’is. Taasiseseisvunud Eestis asus ta tööle Tartu Ülikooli, kus rajas sotsiaalteaduskonna, oli selle esimene dekaan ning töötas poliitikateaduste professorina.

Rein Taagepera erialane töö on olnud seotud täppismeetodite rakendamisega poliitikateaduses. Ta on toonud sotsiaalteadustesse mitmeid loogilisi ja analüütilisi mudeleid. Rööpselt on ta tegelenud Balti lähiajaloo uurimise ja tutvustamisega.

Taagepera on olnud aktiivne Eesti ühiskondlikus elus, osaledes Eesti Kongressis ja Põhiseaduse Assamblees, kandideerides riigi presidendiks ning panustades avalikku arutellu ja Kääriku metsaülikooli traditsiooni käivitamisse.

Taagepera on pälvinud maineka Johan Skytte auhinna, mida peetakse poliitikateaduste Nobeliks, ning rahvusvahelise politoloogia ühingu Karl Deutschi auhinna, mis asetavad ta tänapäeva kõige nimekamate politoloogide hulka maailmas.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi juhtivteadur Ülle Kotta sai tunnustuse silmapaistva panuse eest Eesti automaatika- ja IT-teadusesse ning mitme põlvkonna teadlaste juhendamise ja kujundamise eest.

Ülle Kotta on Eesti automaatikateaduse grand old lady ja üks olulisimatest tänase Eesti IT-teaduse rajajatest. Tema käe all on kujunenud Eesti selle valdkonna juhtivad teadlased ning ta on juhendanud ka mitmeid rahvusvahelisi järeldoktoreid, kellest on saanud tunnustatud teadlased.

Tema uurimisvaldkond on mittelineaarsete juhtimissüsteemide teooria, eriti algebralised meetodid nende analüüsiks. Ta on avaldanud monograafia ja üle 300 teadusartikli ning osalenud ja jätkates tänaseni mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumis. Oma tööde eest on ta pälvinud kahel korral riigi teaduspreemia. Portaalis AcademiaNet on ta valitud Euroopa naistippteadlaste hulka. Vaatamata pikaajalisele karjäärile tegutseb ta jätkuvalt väga aktiivselt.

Medalitest

Eesti Teaduste Akadeemia medal on akadeemia kõrgeim autasu, mis antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti Teaduste Akadeemia ülesannete täitmisel. Senised medalisaajad leiab siit.

Teaduste akadeemia nimelised medalid antakse Eesti teadlasele, kel on väljapaistvaid saavutusi oma teadusvaldkonnas. Edgar Kanti medali on varem saanud akadeemik Urmas Varblane. Nikolai Alumäe medali on varem pälvinud akadeemikud Rein Küttner, Raimund-Johannes Ubar, Hillar Aben ja Jüri Engelbrecht.