President Alar Karis ütles preemiaid üle andes, et teadlase tee on harva sillutatud ja sirge. «Uute teadmisteni jõudmine tähendab piltlikult öeldes seda, et tuleb murda läbi džungli tihnikutest, turnida kaljuservadel või sumbata reetlikus soos. Kuid vaid nii saab valmida tasandatud tee kõigi järgnevate jaoks,» kõneles president Karis.

«Teadlane on seega ehitaja ning teerajaja. Head teadlased suudavad ehitada ka sildu – teaduse ja ühiskonna vahele, kogenud teadlaste ja järgmise põlvkonna vahele, eri erialade ja kogemuste vahele,» ütles riigipea. Tema sõnul ühendab tänavusi laureaate oskus teha keeruline arusaadavaks ja kasulikuks ning aidata meid tulevikku kujundavate tarkade otsusteni. Vaid sel moel sünnib teadusest usaldus ja usaldusest sünnib valmisolek teha tarku valikuid, lisas president Karis.

Noore teadlase preemia laureaat Anni Allikalt on Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia teadur, kelle uurimistöö keskendub dopamiiniretseptorite uurimisele. Muu hulgas Eesti Geenivaramu andmetele tuginedes uurib ta, kuidas nende retseptorite tööd suunavad geneetilised erinevused mõjutavad ravimite toimimise efektiivsust. Mõistes geenierisuste rolli ravimi toimele, saab tulevikus personaalravimitega iga inimese ravi kohandada.

Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteadur Marharyta Domnich uurib, kuidas muuta tehisaru süsteemide otsused inimestele arusaadavaks ja usaldusväärseks. Tema töö keskendub nn seletatavale tehisintellektile – eriti meetoditele, mis näitavad, mida peaks sisendis muutma, et süsteemi otsus oleks teistsugune. Näiteks saab selgitada, miks laenutaotlus tagasi lükati ja mida tuleks muuta, et see heaks kiidetaks. Sellised lahendused on olulised tervishoius, rahanduses ja avalikus halduses, kus otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Lisaks arendab ta uusi tööriistu, et neid meetodeid rakendada, näiteks meditsiinis.

Noore keskkonnateadlase preemia laureaadi, Tartu Ülikooli loomaökoloogia teaduri Jeffrey Carbillet’i teadustöö eesmärk on mõista, kuidas vabalt elavad loomad kohanevad keskkonnamuutustega. Ta on võtnud üle pikaajalise merelindude uurimisprogrammi juhtimise Matsalu rahvuspargis, kogudes globaalse väärtusega andmeid keskkonnamuutuste mõjust merelindudele. Samuti on ta käivitanud ainulaadsed ökoloogilised eksperimendid, et hinnata saasteainete põlvkondadeüleseid mõjusid merelindude koloonias.