Veretöö Valgas: noorukid peksid mehe surnuks

Öösel vastu laupäeva tapsid kolm noormeest Valgas 37-aastase Maido.

Praeguseks on teada, et seltskond noori veetis tol saatuslikul õhtul Pedeli paisjärve ääres aega ja tarvitas alkoholi. Ühel hetkel tekkisid aga noortel ja 43-aastasel Kaiel Maidoga erimeelsused, mis eskaleerusid jõhkraks tapmiseks.

Veretöö pandi toime paisjärve lähedal tühermaal, seejärel lohistati surnukeha paarsada meetrit eemal asuvale sillale ja visati sealt vette.

Maido kutsus paisjärve äärde reede õhtul tema ekspruut, 43-aastane Kaie. Mingi aja pärast tekkis väidetavalt kambal Maidoga sõnelus, mis lõpetas tema eluküünla.

Presidendi kriitika välisministeeriumi aadressil

President Alar Karis ütles ajalehele Lääne Elu antud intervjuus, et Eesti keskendub välispoliitikas liigselt tänasele, omamata jõudu vaadata kaugemale. Karise sõnul puuduvad välisministeeriumis selleks inimesed, oskused ning kohati ka teadmised.

«Karisel minu häält ei ole. Ükskõik mida volikogud või fraktsioonid otsustavad,» kirjutab Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (Eesti 200) Kalev Stoicescu märkis, et Karise öeldu ajendid on selgelt läbinähtavad.

Presidendivalimised on tänavu septembris.

Minister Andres Sutt üleraiest: majandusele ei ole see tingimata hea ja võib-olla ka metsale mitte

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) märkis, kommenteerides Eesti troonimist Euroopa üleraie edetabelis, et raiemahu suur kõikumine pole hea ei majandusele ega metsale, kui metsa on kümme aastat rohkem raiutud, tuleb edaspidi sedavõrd vähem raiuda.

«Keskkonnaagentuuri hinnangud ja arvutused näitavad, et näiteks [aastas jätkuvalt] 12 miljoni tihumeetri raiumisel hakkab raiemaht juba kümne aasta pärast väga kiiresti langema,» viitas Sutt etteraiumise tõttu tulevikus tekkivale puidupuudusele.

Ukraina on teinud meie tegemata tööd

Ukraina teab väga hästi, mida teeb, võttis majandusekspert Raivo Vare viimaste nädalate laastamistöö Venemaa naftatööstusvõrgustikule kokku. Ja tõepoolest, meie näeme ja kogeme Loode-Venemaa pommitamise tagamaid, aga tegelikult on droonilöögid üle Venemaa üksteisega põhjuslikus seoses.

Energiaeksport katab suure osa sõja rahastamisest ning ükski löök nafta- ja gaasitaristule ei ole pelgalt sümboolne, vaid otseselt majanduslik.

Tragöödia, kus ema sünnipäev pöördus isa surmapäevaks

«Ma ei osanud õudusunenäoski näha, et minu sünnipäev niimoodi lõpeb,» räägib Ene üle-eelmisest pühapäevast, mil politsei laskis nende koduõuel maha 65-aastase pereisa Sulevi.

Vähe on inimesi, kes poleks kuulnud eelmisel nädalal uudist politsei eriüksuse operatsioonist Harjumaal Kose vallas, mis lõppes püssiga vehkinud mehe surmaga. Mehe pere on valmis jagama nendega juhtunud traagilist lugu, et inimesed mõistaksid: nende isa vajas abi ja inimlikku suhtumist, mitte treeningutel selgeks õpitud jäiga plaani järgimist.

Abikaasa kutsus hädas mehele kiirabi, aga vähem kui kahe tunniga väljus olukord kontrolli alt ja kujunes pöördumatuks.

SUURTEHING ⟩ Coop ostab ära Prisma

SOK ja Coop Eesti Keskühistu kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse Prisma Peremarket ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule.

Lisaks plaanitakse pärast tehingu jõustumist laiahaardelist koostööd, et Soome SOKi jaekauplustes müüdavaid toidu- ja tööstuskaupu oleks võimalik osta ka Eesti Coopi poodidest. Prisma kauplused jäävad tehingu jõustumiseni toimima tavapärasel viisil.

Habras vaherahu: Iraan peatas taas liikluse Hormuzi väinas ja ründas Pärsia lahe riike

Lõppeval nädalal oli segadus ka selle üle, kas vaherahu Iraanis ikka kehtib või mitte. Igatahes turud olid väga närvilised.

Eesti riik lubas 400 miljoni eest droone osta. Kus need on?

Läinud aastal teatas riik, et tahab osta kuni 400 miljoni euro eest droone. Hange kuulutati välja, huvilisi oli palju – ja sestpeale valitseb vaikus.

Üle 17 aasta mõistatust: kas bitcoin’i looja on lõpuks leitud?

Püüded bitcoin’i looja identiteeti teada saada ei ole kusagile kadunud. Teadupärast on bitcoin’i looja 17 aastat varjunud pseudonüümi Satoshi Nakamoto taha. Nüüd on digirahamaailma sügavustesse peidetud vihjete rada viinud 55-aastase briti krüptograafi Adam Backini.

Otsekajastus Ungarist, kus võib tulla võimuvahetus pärast 16 aastat

Ungari pühapäevased valimised otsustavad, kas peaminister Viktor Orbáni 16 aastat kestnud võim jätkub või suudab opositsioon esimest korda süsteemi murda. Samal ajal on õhus küsimus, kas Venemaa sekkumine piirdub vaid infoväljaga või mõjutab ka valimispäeva protsessi.

Budapesti lennujaamast linna poole sõites katab mõlemat teepoolt plakatimeri. Burgerirestoranide ja kaubanduskeskuste reklaamide vahele pikitud suured valitsuspartei Fideszi poliitsõnumid korduvad üksteise järel: «Ainult Fidesz», «Peatame nad», «Ühendagem jõud sõja vastu».

Ühel plakatil vaatavad vastu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja opositsioonipartei Tisza liidri Péter Magyari näod. Plakat seob nad omavahel ja esitab mehi ohuna, millele Fidesz lubab vastu seista. Samal ajal kannavad paljud plakatid juba kampaania jälgi, olles ära soditud või osaliselt maha kistud.

Näiteks Ungari suuruselt viiendas linnas Pécsis tegutseb aktivistide brigaad, kes käib aktiivselt maha võtmas ja värvimas Fideszi plakateid, mis nende sõnul on ehtne valimispettus.

Ungaris elavad eestlased kirjeldasid Postimehele, kuidas elu seal on nagu 1990ndatel.

Rutte lepitustuuril USAs

NATO peasekretär Mark Rutte viibib samas selle nädala kolmapäevast pühapäevani Ameerika Ühendriikides, kus üritab päästa Iraani sõja tõttu kriisi sattunud allianssi.

Rutte ja president Trumpi kohtumiselt tulnud signaalid olid samas halvaendelised. Ametlikult ei jäänud kohtumisest ühtki jäädvustust, mitteametlikult aga räägiti väga otsekohesest ehk otse öeldult halvas õhkkonnas möödunud kokkusaamisest.

«Trump saab liitlaste vastu «jõu» kaarti mängida ainult nii kaua, kui Euroopa on sõjaliselt näiliselt nõrk,» kommenteeris seda kohtumist Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Nele Loorents.

Rahukõnelused kahtluse all

Sel nädalal lepiti kokku kahenädalane relvarahu USA-Iisraeli sõjas, aga tingimustel, mis annavad alust arvata, et tegu on kõigest ajutise hingetõmbepausiga

USA ja Iraani kõneluste alguse suhtes Pakistanis valitseb ebakindlus, kuna läbirääkijate saabumise kohta pole veel täpsemat teavet antud ning mõlemad pooled süüdistavad teineteist hapra relvarahu rikkumises.

Vene sõjakultuuri uurija: me seisame silmitsi massiarmeega

Analüütikud ei peaks mitte ennustama Moskva režiimi lõpu kuupäeva, vaid küsima, kuidas Venemaa siiani sõdimist jätkata suudab, ütleb Vene sõjakultuuri uuriv sotsioloog Joris Van Bladel intervjuus Postimehele.

«Üks selle sõja mõjusid, mida ette ei nähtud, oli Vene majanduse militariseerimine, kui nende esialgne strateegia Ukrainas läbi oli kukkunud,» rääkis ta. «Nad kohandusid, aga maksid selle eest väga kõrget hinda. Lisaks militariseerimisele kasvas ka ühiskonna represseerimine.»

«Nad maksavad väga suuri summasid sõjaväega liitujatele, sest muidu nad ei saaks piisavat arvu sõdureid värvatud,» jätkas Van Bladel. «See on üks Venemaa paradokse: kui te vaatate arvamusküsitlusi, siis millist institutsiooni peale president Putini hinnatakse kõige kõrgemalt? Sõjaväge, kus keegi ei taha teenida.»

TEADUS, TEHNIKA, TERVIS

Artemise meeskond Maal tagasi – kõik «rohelised»

Kõik käis nagu kellavärk. 11. aprilli varahommikul kell 3.07 Eesti aja järgi laskusid Artemise astronaudid Orioni kapsliga Vaiksesse ookeani. Luuk sai lõpuks avatud, see võttis aega pea tunni. Kõik astronaudid olid arsti hinnangul «rohelised» – see on värvikood, mis tähendab, et kõik on elus ja hea tervise juures.

Artemis II missioon on pakkunud enneolematuid kaadreid nii Kuu pinnast kui Kuu taha loojuvast Maast. Nad nägid vaateid, mida pole inimkond oma silmaga näinud üle 50 aasta. Lisaks sellele sattusid nad keset kosmilist vaatemängu, kus Päike kadus täielikult Kuu taha.

Eesti energiatootmise varjatud hind: uus uuring paljastab põlevkivi ja ahikütte tõsise mõju tervisele

Värske Tartu Ülikooli teadlaste tehtud põhjalik uuring toob esile karmi tõe: kuigi elekter on meie heaolule ja tervisele hädavajalik, on osa traditsioonilisi energiatootmise viise Eestis seotud tõsiste terviseriskidega, lühendades eluiga ja põhjustades haigusi. Eriti teravalt on fookuses põlevkivitööstus ja laialt levinud ahiküte.

Rootsi Tridonid jõuavad Ukrainasse – Shahedidel ja Geranidel on pidu läbi saamas

Ukraina kaitsejõud saavad Rootsilt uhiuued Tridon Mk2 õhutõrjesüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud Shahed-tüüpi droonide ja teiste õhust saabuvate ohtude tõhusaks tõrjumiseks. Tegemist on märkimisväärse täiendusega Ukraina õhukaitsevõimele. Loe lähemalt, millega tegu.

Vene väed puistavad Hersoni linna riidesse mähitud kahtlasi pakikesi

Vene väed on hakanud Hersoni linna laiali pilduma uut tüüpi jalaväemiine nimega Prjanik («piparkook»), mis on varasematest poole väiksemad, kuid palju võimsamad. Ametivõimud hoiatavad elanikke surmava ohu eest ja kutsuvad üles äärmisele ettevaatlikkusele.

Rootsi ja Soome teadlased avastasid kaalulangetussüsti juures midagi täiesti uut

Uus uuring näitab, et kaalulangetuseks ja diabeedi raviks kasutatavatel ravimitel võib olla ootamatu positiivne mõju vaimsele tervisele. Tulemused näitasid, et GLP-1 sisaldavate ravimite, eriti semaglutiidi kasutajatel oli psühhiaatriliste probleemide tõttu vaja harvem haiglaravi ja haiguslehte. Ravimi kasutamise ajal langesid need riskid 42 protsenti.

Arveteklaarimine ilukirjanduse abil

Luuletaja Sveta Grigorjeva avaldas Vikerkaares novelli «Feminist», milles kirjeldas oma Tinderist alguse saanud intiimsuhet tuntud kultuuriajakirjanikuga. Hiljem nimetas sotsiaalmeedias ka mehe nime. Täpsemalt saate sellest lugeda siit: «Tinder, suudlused ja narko: Sveta Grigorjeva süüdistab hinnatud kultuuriajakirjanikku naistega manipuleerimises». Postimehe palvel kommenteeris ilukirjanduslikku arveteklaarimist Mart Sander, kirjutades essee «Mida on ühist Sveta Grigorjeval, Birgitte Susanne Hundil ja Dantel?». Neljapäevaks oli skandaal arenenud nii kaugele: «Novell kui nuiahoop: millised tagajärjed olid Sveta Grigorjeva «Feministil» Andrei Liimetsa jaoks?».

Kultuur ja haridus

Haridusministeeriumist alguse saanud suuniste tõttu selgus, et eesti kooliõpilastel jäävad korraga ära kollektiivsed teatri-, kino-, muuseumi- jms külastused, sest ei tohi laste vanemate käest enam piletiraha korjata, aga muud finantseerimisallikat ka pole leitud. See pani enam kui 400 organisatsiooni ja isikut ministeeriumile protestikirja kirjutama: «AVALIK PÖÖRDUMINE ⟩ Vaata, kes kirjutasid alla, et õpilased saaksid ka edaspidi teatris, kinos ja ekskursioonil käia». Minister Kristiina Kallas andis ka oma vastuse: «Kristina Kallas õppekäikudest: me ei saa eeldada, et neid rahastavad vaikimisi lapsevanemad». Tehke siit oma järeldused!

Mida me peame tegema linnahalliga?

Ja mida me sellega üldse saame teha? Sama halli kütmata laval istusid sel nädalal Tallinn Music Weeki ettevõttel hulk asjalikke inimesi, näiteks Tallinna linnapea Peeter Raudsepp, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd, kontserdikorraldaja Eva Palm, ERSO direktor Kristjan Hallik, Margus Allikmaa kultuurkapitalist ja mitmed teisedki. Vestluses, mida modereeris Postimehe peatoimetaja asetäitja Heili Sibrits, tehti palju huvitavaid ettepanekuid, mis annavad tulevikulootust elutuna seisvale muinsuskaitse all olevale nõukogude brutalistliku arhitektuuri pärlile. Millest räägiti, saate teada siin: «Ajurünnak: mida me peame tegema linnahalliga?»

Eesti-Läti liiga tõestab oma elujõudu, aga Tartule on kodused meistrivõistlused veelgi tähtsamad

Eesti-Läti korvpalliliigas lõppes kaheksas hooaeg. Esikoha noppis Valmiera, kes liiga senise ajaloo jooksul polnud kordagi jõudnud esinelikussegi. Tartu meeskond suutis seda teist korda, aga murdis esimest korda end finaali. Kuid tähtsaimad mängud seisavad veel ees.

Pärnu peatreener Vassiljev: ma pole ammu nii kurja häält teinud, seekord aitas

Eesti meeste võrkpallimeistrivõistluste teises finaalmängus suutis Pärnu VK tulla Tartus sealse Bigbanki vastu välja 1:2 kaotusseisust, võita 3:2 ja viigistada nelja võiduni peetav finaalseeria 1:1-le. Pärnu peatreeneri Rainer Vassiljevi hinnangul olid tema hoolealused lõpus näljasemad.

Kui suured on Kaljulaidi lähetuskulud ja kui kallis pintsak? Kui palju saab EOK raha sponsoritelt?

Eesti Olümpiakomitee (EOK) avas pressikonverentsil paari nädala eest Heino Märksi esitatud eelarvet ja rahakasutust puudutava teabenõude sisu.

EOK üldkogu arutab Kersti Kaljulaidi tagandamise küsimust aprilli lõpus

Eesti Olümpiakomitee (EOK) erakorraline üldkogu EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise teemal toimub 27. aprillil.

13 üldkogu kokkukutsumist nõudnud allkirja saadi kokku eelmisel nädalal ning nädalavahetusel tegi täitevkomitee veebi teel otsuse see kokku kutsuda 27. aprillil, teatas EOK peasekretär Kristo Tohver.