Eelmise, 2025. aasta detsembris pani Euroopa Liit Soome ebavõrdsuse, sealhulgas kasvava tööpuuduse tõttu sotsiaalse arengu jälgimisnimekirja. Soome on seal koos Leedu, Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Nüüd näib, et Soome ei pääse jälgimisnimekirjast niipea välja, vahendab Yle.


See näeb sünge välja ja olukord ei muutu kiiresti paremuse poole, ütleb sotsiaal- ja tervishoiuorganisatsioonide katusorganisatsiooni Soste eriekspert Anna Järvinen.

Soste väidab oma hiljutises aruandes, et Soome on oma vaesuse vähendamise eesmärgis läbi kukkunud.


Kui olukorraga ei tegeleta, suureneb madala sissetulekuga inimeste arv Soomes järgmise paari aasta jooksul ligikaudu 26 000 inimese võrra, seisab aruandes.

Järvinen peab viimaste aastate arengut mitmete näitajate osas murettekitavaks.


Madala sissetulekuga inimeste arv ja nende raskused ots otsaga kokku tulemisel on suurenenud, tööpuudus on rekordtasemel ja kodutus on hakanud suurenema, loetleb Järvinen nähtud muutusi.

Seatud on ka teisi eesmärke. Soome riiklik eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 100 000 võrra aastaks 2030.


Lähtepunktiks on 2019. aasta, mil vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oli 838 000 inimest.

Viimase statistika kohaselt on trend aga olnud vastupidine. Soomes oli 2024. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus koguni 958 000 inimest.


„Ma ei pea miljoni piiri ületamist võimatuks. See võib juba praegu täis olla,” ütleb Järvinen.

Näiteks peetakse inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaks, kui ta ei suuda endale lubada üüri, hüpoteeklaenu tagasimakseid või arveid õigeaegselt maksta või oma kodu piisavalt soojana hoida.


Soste andmetel on kurb areng tingitud muu hulgas valitsuse erakordselt suurtest sotsiaalkindlustuse kärbetest aastatel 2024–2025. Näiteks on töötutoetust ja eluasemetoetust mitu korda kärbitud. Muuhulgas on kärbitud ka haigushüvitist.

Valitsus jätkab kärpeid ka 2026. aastal. Toimetulekutoetust on kärbitud ning toetustega seotud kohustusi ja sanktsioone on karmistatud.


Anna Järvineni sõnul tuleks näiteks järgmisel parlamendiperioodil teha sotsiaaltoetustele tavapärased indekskorrektsioonid ja üldisele toetusele lisada lastega peredele mõeldud lisatoetus, mis arvestab ülalpidamiskohustustega.

Loe allikast edasi