Ärevus on tegelikult väga vajalik tunne ja reaktsioon. See on välja kujunenud selleks, et saaksime ohu korral õigesti reageerida või pingelises olukorras paremini hakkama saada. Evolutsiooniliselt on ärevus olnud eluliselt tähtis. Kuidas sa muidu karu eest põgeneksid või üldse selliseks olukorraks valmis oleksid?

Tänapäeval me aga karude otsa enamasti ei satu, mistõttu kipub ärevus end kinnitama ka teemade külge, mis pole eluohtlikud. Õiges koguses ja õigel ajal võib ärevus siiski olla kasulik: see aitab  kaasa näiteks sportlikule sooritusele või eksami kirjutamisele. Probleem tekib aga siis, kui ärevust on liiga palju, liiga tihti ja see häirib toimetulekut. Mida siis teha?

Kui me räägime hetkes aset leidvast ärevusest, näiteks paanikahoost, on üks raudvara nipp neli-seitse-kaheksa hingamisharjutus: hingad neli sekundit nina kaudu sisse, hoiad seitse hinge kinni, ja hingad kaheksa sekundit suu kaudu välja. 

Miks see töötab? See harjutus aktiveerib närvisüsteemi osa, mis aitab rahuneda. See justkui keeraks ärevuse volüümi maha. Samal ajal aitab kindlat reeglit järgides hingamisele keskendumine hoida fookust millelgi muul, kui parasjagu ärevust tekitaval mõttel. Seda harjutust saab teha märkamatult ükskõik kus. Korduseid võiks sellel olla vähemalt kümme. Võid mõistagi ka rohkem teha, kui tunned, et seda vajad! 

Boonusnõuanne: et hingamisharjutused toimiksid tõhusamalt, tasub neid harjutada ka rahulikel hetkedel. Nii oskab keha pingelises olukorras kiiremini reageerida. Erinevaid hingamis- ja teadvelolekuharjutusi leiab näiteks peaasi.ee lehelt, mis on usaldusväärne allikas vaimse tervise teemadel.

Vahel võib tunduda, et kui keegi kordab veel fraasi „söö, maga, liigu ja puhka korralikult“, tahaks ainult silmi pööritada. Need on aga põhjusega leierdatud raudvara. Kui tegemist on pikaajalise ärevushäirega, ei pruugi üksnes elustiili korras hoidmisest täielikult piisata, kuid see on siiski oluline alus tervenemiseks. Stressirohketel perioodidel on vajalik oma närvisüsteemi toetada ja keha tasakaalus hoida.