Vaimulik ja konservatiivne poliitik Veiko Vihuri vaatleb hetke poliitilist olukorda, kus Eestile on möödapäästmatu valimistega naasta konservatiivsuse juurde ning seda saab kindlustada ainult EKRE.
“2023. aasta valimiste eel kujutas EKRE endast selget alternatiivi peavoolule. EKRE suutis koondada väga erinevaid inimesi – rahvuslasi, konservatiive, traditsionaliste jne. Toetus oli kindlalt üle 20%, isegi üle 25%. EKRE oli kui tõusulaine, mis ohustas reaalselt liberaalset režiimi.
See ohtlik laine peatati valimispettuse abil. Usutavasti saame sellest rääkida kui ühest Eesti lähiajaloo pöördepunktist.
Tänaseks on selline ühendjõud, mida EKRE toona endast kujutas, lagunenud. Erinevad inimesed ja ringkonnad on läinud oma teed. EKRE toetus on hetkel u 12–13%. Alates KOV valimistest 2025. a on toetus alla läinud kuus protsendipunkti. Alternatiivi tänasele valitsuskoalitsioonile nähakse laiemas ühiskonnas pigem Isamaas ja Keskerakonnas, mis mõlemad naudivad üle 20% toetust.
Minu arvates valitseb konservatiivsel tiival praegu teatav segadus. Ühelt poolt on rahvuslik-konservatiivne suund läänemaailmas tugevnenud, ent inimesed on lõhenenud erinevate geopoliitiliste küsimuste tõttu, märksõnadeks Ukraina, USA, Iisrael, Iraan… See pole omane ainult Eestile, vaid seda võib näha ka mujal.
Mulle tundub, et rahvuskonservatiivide edu järgmistel valimistel sõltub nende ühiskonna jaoks oluliste valdkondade esile tõstmises, kus Eesti valitsusel on reaalne võimalus midagi muuta, ja mitte teatud geo- ja välispoliitika küsimuste, kus meist ei sõltu suurt midagi, kilbile tõstmises.
Vaja on keskenduda Eestile. Mina näen kõige olulisemate küsimustena järgmisi:
1) Demokraatia taastamine – ausaid ja õiglasi valimisi võimaldava korra taastamine ning kõrgeima võimu kandjale ehk rahvale referendumite ja seaduseelnõude algatamise õiguse andmine, lisaks presidendi otsevalimised.
2) Kägistava maksupoliitika ümberpööramine.
3) Eestlaste arvu kasvu soosiva perepoliitika ausse tõstmine ühes perevaenuliku võõrideoloogia eemaldamisega seadustest ja asutustest.
Minu arvates sõltub EKRE edu sellest, kas neis küsimustes suudetakse end valijate silmis otsustavalt maksma panna.
Loomulikult on veel teisigi tähtsaid küsimusi ja teemasid (nt energiapoliitika, tuugenid jne), kuid nende lahendamine sõltub sellest, kas kõrgeima võimu kandja õigused taastatakse, s.t kas me saame demokraatlikult mõjutada avaliku võimu käitumist. Praegu ei saa.
Paljud arvavad, et Isamaa ja Keskerakond seisavad samade asjade eest. Kuna nad on mõõdukamad ja „parketikõlbulikumad“, seotakse oma lootused EKRE asemel nendega. See seletabki Isamaa ja Keskerakonna toetuse kasvu.
Mina ei arva, et Isamaa ja Keskerakond teeksid ära selle töö, mida ma EKRE valijana (ja Saaremaa volikogus EKRE fraktsiooni liikmena) vajalikuks pean. Saime Saaremaal valusa õppetunni, kui kogesime, et koalitsioonipartnerid Isamaast ja Keskerakonnast ei kavatsenudki EKRE jaoks oluliste asjadega arvestada. Usun, et nii läheb ka üleriigilisel tasandil. Valijad meelitatakse enda taha, aga nende ootusi ei täideta.
Minu sõnum on: ärme lase välispoliitilistel küsimustel endid lõhestada. Aktsepteerime, et on erinevad arvamused; vaidleme tuliselt, kui vaja. Aga hoiame silme ees seda, mis Eesti rahva ja riikluse jaoks on kõige olulisem, ning võitleme kõiki jõudusid ühendades selle eest.
Senine liberaalse režiimi kurss on Eesti jaoks olnud katastroofiline. Ma ei tea, kas me tegelikult suudame enam püsti tõusta – riiklik, majanduslik, moraalne ja kultuuriline hävitustöö on olnud nii põhjalik. Aga alla anda ka ei saa, sest me oleme põhja jõudes avastanud, et põhja ei olegi. Eelseisvatel valimistel tuleb saavutada konservatiivne pööre vähemalt nendes küsimustes, mida ma eespool välja tõin.
Koondugem ühiste eesmärkide nimel ja seisame Eesti eest!”