Samal ajal kui Eesti peredelt kärbitakse toetusi ja maksukoormus kasvab, kulutab riik sadu eurosid iga üksiku rongireisija peale Tartu–Riia liinil, mis sõidab sageli pooltühjalt,“ ütleb videopöördumises EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees ja Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik Aat Purje, kritiseerides valitsuse transpordipoliitikat ja rahakasutust.
Meile on aastaid räägitud, et riigi rahakott on pingul. Et tuleb kärpida sealt, kust vähegi annab. Nii on paljud suurpered pidanud alla neelama peretoetuste brutaalse kärpimise, ja nii oleme me ühiskonnana pidanud taluma ka maksulaviini, mis on meie majanduse lükanud Euroopa tagumisse vagunisse. Kuid kogu selle kokkuhoiu ja üldrahvaliku pingutuse taustal leidub siiski projekte, mille puhul raha ei loeta. Näiteks käivitas Kristen Michali valitsus valimiseelses populismituhinas Eesti uue „eduloo” – Tartu ja Riia vahelise rongiliini.
Iga reisija kohta, kes on endale ostnud 20-eurose pileti, maksab riik rongifirmale peale 240 eurot riiklikku toetust. See tähendab, et Eesti inimene maksab iga sõitja eest juurde enam kui kümnekordse pileti hinna. Selle raha eest võiks riik panna igale reisijale takso koduukse ette ning sõidutada ta mugavalt Riia ooperisse. Tõenäoliselt tuleks see odavam kui see, mida me praegu teeme. Seejuures sõidavad rongid tühjalt. Mõnel päeval ületab rongiga riigipiiri vaevu kümmekond inimest. Prognoos räägib 20 000 reisijast aastas, aga reaalsuses on huvi olematu.
Veelgi piinlikum on see, et Läti riik ei maksa selle liini eest mitte ühtegi senti. Samal ajal lõikavad just Läti reisijad sellest kõige suuremat kasu. Nemad saavad hommikul Tartusse tulla ja õhtul koju tagasi sõita. Eesti inimene jõuab rongiga Riiga alles õhtuks. Lisaks kasutavad Lätlased meie rongi oma siseriiklikeks liikumisteks, milleks on uue liini lisandumine paindlikumad võimalused loonud. Pole ime, kui Lätis selle peale pihku itsitatakse ja naaberriigi ennastvihkava agaruse üle muiatakse.
Kuid pangem tähele, et Tartu-Riia liin on osa sellest samast mõtteviisist, mis juhib ka Rail Balticu projekti. Ehk siis suured loosungid, hiigelkulu ja risk, et Eesti rahvale jäävad lõpuks ainult arved.
Tõesti, tundub, et elame väga rikkas riigis, kui sellist priiskamist endale lubada saame. Aga ühtäkki ei tundugi see enam nii pöörane, kui mõtleme sellele, et Reformierakond tegi riigi korda ja nüüd jääb üle ainult unistada. Huvitav, kas rongiliin Riiga oli osa Eesti kordategemisest või sündis see idee siis, kui oldi juba unistama hakatud?