Anesteesia mõju on teada-tuntud: lõpuks on patsiendi pilt taskus ja ärgates ei mäleta ta tuhkagi; kaob ka valutunnetus. Nüüd on teadlased tasapisi hakanud aru saama, millised protsessid on olemas teadvusel olles ja mille kadumisel kaob ka teadvus.
Loe kokkuvõtet

Anesteesia suudab inimese teadvuse usaldusväärselt välja lülitada, kuid paradoksaalsel kombel ei tea teadlased endiselt täpselt, kuidas see juhtub. Aju skaneerimise ja ajulainete mõõtmise abil püüavad uurijad nüüd jälgida, mis toimub hetkel, kui teadvus tasapisi hääbub. Selgub, et aju ei lülitu lihtsalt «välja», vaid selle rütmid ja signaalide liikumine korraldatakse ümber. Mõned ajupiirkonnad muutuvad vaiksemaks, samal ajal kui teised hakkavad hoopis kiiremini võnkuma. Masinõppe mudel suutis nende muutuste põhjal isegi ära arvata, kui teadvusel inimene parasjagu on. See viitab, et meie teadlik kogemus võib sõltuda väga konkreetsetest ajurütmidest. Aga mis juhtub ajus täpselt sel hetkel, kui välismaailma helid küll registreeritakse, ent teadvuseni enam ei jõua?

Anesteesia on oluline vahend inimese teadvuse uurimiseks, kuid teadlased ei ole siiani päris kindlad, kuidas see toimib, kuigi seda on patsientidel kasutatud juba 170 aastat.

Loe allikat

Loe allikat