Neljapäeval kogunenud vanematekogu laiendatud koosseisu koosolekul arutasid riigikogu erakondade esindajad lähenevaid presidendivalimisi ning kuigi võimalikus ühises kandidaadis pole kokkuleppele jõutud, lepiti kokku, et kõigepealt suhtleb riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) Karisega.
“On inimlik kuulata ära istuva presidendi arvamus ja kas tal on valmidus uuesti kandideerida,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
“Riigikogu esimees suhtleb presidendiga ja seejärel saame vaadata, kuidas edasi sammuda. Meil on veel aega. See on nii oluline otsus, et tasubki aega võtta ja leida üksmeel erakondade vahel, et oleks üksmeelne otsus,” lausus ta.
Pillaku sõnul on Reformierakond kogu aeg öelnud, et Alar Karise jätkamist presidendina nad ei välista.
“Kui istuval presidendil on soov jätkata ametis, siis ta on väga tõsiseltvõetav kandidaat, kelle üle arutada. /…/ Ühiskonna ootus on, et järgmine president oleks nii välis- kui ka julgeolekupoliitikas tugev ja suudab inimesi ja ühiskonda kõnetada ja liita,” lausus Pillak
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et tema ettepanek oligi jõuda kõigepealt selgusele, kas parlamendierakonnad on nõus Karist toetama ning siis minna Karise juurde ja küsida, kas tema on nõus ametis jätkama.
“Aga minu üllatuseks ei olnud osa parteisid nõus seda toetama. Alar Karis on ametis olnud juba neli aastat, oleks juba aeg jõuda (arusaamale), kas ollakse nõus toetama või mitte. Me rääkisime ainult ametisolevast presidendist ja on mõistlik kujundada kõigepealt selles osas seisukoht,” lausus Reinsalu.
“Jutt jäi nõnda, et need parteid, kes ei olnud veel võimelised seisukohta kujundama, teevad seda,” lisas ta.
Reinsalu sõnul näeb Isamaa, et Karis on keerulisel ajal just see president, kes on võimeline ühiskonda liitma ja taastootma usaldust.
“Isamaa vaade on, et me oleme valmis Karist toetama, kui tema taga on parlamendi toetus ja ta ise avaldab nõusolekut,” ütles Reinsalu.
Võimaliku valijameeste kogu toimumisaeg on 26. september
Vanematekogu koosolekul pandi paika ka presidendivalimiste olulised kuupäevad. Võimalikud kolm vooru riigikogus toimuvad 2. ja 3. septembril. Kui presidenti ei suudeta riigikogus ära valida, toimub valijameeste kogu Estonia kontserdisaalis 26. septembril, ütles Hussar.
Hussari sõnul arutati ka seda, kas erakonnad seavad presidendikandidaatidele kindlad kriteeriumid; koos leiti, et kriteeriume paika ei panda. “Pigem lähme edasi sisulise aruteluga ja vaatame, kuidas on võimalik kandidaate leida,” lausus ta.
Hussar märkis, et presidendikandidaatidele kindlate ootuste seadmise välistasid koosolekul mitu fraktsiooni.
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et eesmärk on leida üksmeel, ja seda mitte ainult opositsiooni seas, vaid riigikogus tervikuna.
“Täna inimesed ootavad stabiilsuse ja ühtsuse sõnumit riigikogu poolt ja see võimalus on olemas. Kui riigikogu fraktsioonid suudavad kokku leppida, kes on meie ühine kandidaat, oleks see suur saavutus ja sõnum ühiskonnale,” lausus ta.
Kõlvarti sõnul tuleb alustada sellest, milline on iga erakonna arvamus Karisest.
“Iga erakond võiks avalikult end positsioneerida selles küsimuses, see oleks aus inimeste suhtes, et kas praegune president sobib või mitte,” lausus ta.
“Mulle tundus, et Karis suutis inimesi ühendada, tema populaarsus on väga suur ja kui riigikogu suudaks anda sõnumi, et rahva arvamus loeb, et me suudame koos presidendi valida, oleks see väga oluline sõnum,” lisas Kõlvart.
Helme: sai selgeks, et erakondade ootused on väga erinevad
EKRE juht Martin Helme ütles, et nad ei vetostanud koosolekul ühtki kandidaati, kuid samas tehti teistele erakondadele selgeks, et EKRE hääled Karise teise ametaja toetuseks ei tule.
“Loomulikult on igal erakonnal omad ootused presidendi ameti pidajale. Seal laua taga sai selgeks, et need ootused on väga erinevad. Ühed erakonnad soovivad presidendilt palju tugevamat rolli välispoliitikas, meie ootaksime presidendilt tugevamat rolli siseriiklike sõnumite edastamisel või seadmisel. Aga meie jaoks on kõige tähtsam presidendi roll põhiseaduse kaitsjana,” lausus Helme.
Helme sõnul on kuue erakonna peale ühise kandidaadi leidmine võimatu. Kuivõrd koalitsioon üksi ei saa presidenti ära valida ei riigikogus ega valijameeste kogus, siis on kompromissid vajalikud, märkis ta.
“See tähendab, et keegi (erakondadest) ei saa ideaalset kandidaati, aga kõigil on võimalik kas ära hoida või pidurdada sellise kandidaadi läbiminekut, mis neile on vastuvõetamatu. Mis tähendab protsessi mõttes, et otsitakse kogu aeg kompromissi. Me oleme (erakondadega) selle kompromissi alguses,” lausus Helme.
Kiik: ei saa välistada, et tuleb ka teisi kandidaate
Sotsiaaldemokraatide aseesimees Tanel Kiik ütles, et koosolekule jõuti järeldusele, et Karis on kindlasti tugev ja väärikas kandidaat, aga ei saa välistada, et tuleb ka teisi kandidaate.
“Selleks, et oleks üldse võimalik edasi liikuda, kaardistame ära ka presidendi enda seisukoha, kas tal on valmisolekut ja millistel tingimustel on valmisolek teiseks ametiajaks tagasi kandideerida, sest ta on seni olnud selle suhtes pigem skeptiline või mitte selgelt jaatav,” lausus Kiik.
Kiige sõnul pole sotsiaaldemokraadid kunagi välistanud Karise toetamist teiseks ametiajaks.
“Istuv riigipea on kindlasti väga tugev kandidaat, võib öelda, et isegi favoriidi staatuses, aga olukorras, kus on vaja väga tugevat kompetentsi välis- ja julgeolekupoliitikas, peame kaaluma ka teisi kandidaate, seda enam, et otse öeldes tänane valitsus eesotsas peaministriga ei ole välis- ja julgeolekupoliitikas nii tugev ja nähtav rahvusvahelisel tasandil, kui oli tema eelkäija Kaja Kallas,” ütles Kiik.
Uibo: sellist toetust, et kohe hääled Karisele anda, meil praegu pole
Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et kui koosolekul tõstatus küsimus, kas mõni erakond välistab Karise jätkamise ametis, siis tuli välja, et sellist erakonda polnud.
“Aga see ei tähenda, et oleksid automaatselt ka hääled selle presidendi taga. Loodan, et jõuame selleni, et valime presidendi ikkagi riigikogus ja see on ka Eesti 200 soov seni olnud,” lausus ta.
Küsimusele, kas Eesti 200 toetab Karise jätkamist, vastas Uibo, et see sõltub ka sellest, kes saavad olema vastaskandidaadid, kui sellised leitakse.
“Päris pimedalt nüüd otse Alar Karisele need hääled anda, ma arvan, et seda toetust meil täna ei ole leida,” ütles Uibo.
Reinsalu: poliitikute vastutus on näidata, et suudetakse otsustada
Isamaa esimees Urmas Reinsalu hinnangul on president Alar Karis praeguses poliitilises usalduskriisis omandanud rahva usalduse.
“Usalduskriis Eestis on tõsine probleem, tegemist on julgeolekuriskiga. Alates täiemahulise Venemaa agressioonisõja algusest on erinevatel põhjustel vahetunud kogu riigi julgeolekuvaldkonna eest vastutanud juhtkond. Presidendi, kui riigikaitse kõrgema juhi jätkamine oma ametis, on täiendav väärtus järjepidevuse näol. Poliitikud peavad palju pingutama, et ühiskonda taas liita. Presidendivalimised võiks olla praeguses teravas poliitilises vastasseisus erandliku kaaluga samm koostööks ning seeläbi kasvatada ühiskonnas usaldust,” lausus Reinsalu.
Erakond Isamaa on valmis Karis presidendikandidaadina toetama, kinnitas Reinsalu.
“Seda muidugi tema nõusolekul ning minimaalselt vajaliku teiste parteide poliitilise toetuse olemasolul. Küsisin tänasel ümarlaual ka kõigi teiste parteide esindajatelt, kas keegi välistab Alar Karise kandidatuuri. Ükski erakond laua taga seda otsesõnu ei teinud. See on positiivne lähtekoht. Siiski ei olnud osadel erakondadel sugugi sisemist arusaamist, kas nad on valmis Alar Karist ka hääletusel toetama. Sooviti kõigepealt teada seda, kas Karis ise on valmis piisava toetuse korral jätkama teisel ametiajal,” ütles Isamaa esimees, lisades, et loodab, et Karis on valmis kaaluma kandideerimist teiseks ametiajaks.
“Nõusoleku korral oleks otstarbekas kõigil erakondadel kujundada venitusteta oma seisukoht. Loodan, et see saab olema piisava toetuse jaoks vajalik. Sellisel juhul oleks poliitiline otsus presidendikandidaadi otsas tehtud. See oleks senises presidendivalimiste praktikas tavatu, kuid seda on ka praegune olukord nii rahvusvaheliselt kui riigi sees valitsevate olude tõttu,” sõnas Reinsalu.
Reinsalu tõdes ka, et kõik Karise otsused presidendina ei ole kõigile meeldinud, kuid oluline on olla üle sisemistest vastuoludest ning omama üldistamisvõimet. President ei pea olema mugavusamet ühelegi poliitikule ega valitsusele ning peab tegema oma tööd ausalt ja erapooletult, selgitas Reinsalu.
“Hiljuti on Alar Karist rünnatud välispoliitilise nurga alt, süüdistused muutusid suisa groteskseks. President Karis andis neile väärika vastuse oma aastapäevakõnes. Karise autoriteeti on püütud teatud seltskonna poolt retoorikaga tema välispoliitilisest kompetentsi puudumisest alla suruda. See on väiklane argument inimese suhtes, kellel on juba ühe ametiaja kogemus riigipeana,” sõnas Reinsalu.
“Mittetõsiselt võetavaks teeb need väited eriti see, et süüdistajad eitavad samal ajal üldse mingit presidendi rolli olemasolu välispoliitikas. Poliitikute vastutus on praegu, segaduse keskel pakkuda inimestele kindlustunnet ning näidata, et suudetakse ka otsustada,” lisas Isamaa esimees.