Ehkki meditsiinilised seened on praegu selgelt tõusuteel ja neid käsitletakse sageli trendina, näeb Rene selles pigem võimalust teadmiste levikuks. Seentega seotud valdkond on täna hakanud lumepallina veerema, lisandub uusi teadusuuringuid ja teadmist nende mõjust meie heaolule. „Kui miski on olnud kasutusel tuhandeid aastaid ja on vastu pidanud, siis see ei kao. Trend võib ju mööduda, aga teadmine jääb. Lisaks toetab tänapäevane teadus järjest enam seda, mida Hiina meditsiin on ammu teadnud,“ on ta kindel.

Kõige olulisemaks peab Rene siiski toitumist ja liikumist. „Need on esmased ravimeetodid, mida saame ise iga päev enda kasuks teha. Seened ja muud abivahendid tulevad appi alles siis, kui keha tasakaal on juba paigast läinud.“

Tema sõnul ei ole Hiina meditsiini vaates universaalset „tervislikku toitu“. „On sobiv ja mittesobiv toit vastavalt meie kehale, olukorrale ja aastaajale. Näiteks arbuus jahutab suvel, kuid talvel võib see keha liiga külmaks teha,“ selgitab ta.

Tervena olles keha endast märku ei anna. Probleemidest annab keha märku ning siis hakkame kehas ka midagi tundma. Seetõttu on ennetusel ja keha kuulamisel keskne roll. „Teadmised ja kohalolek aitavad märgata varajasi signaale ja reageerida enne, kui haigus välja kujuneb,“ paneb Rene meile kõigile südamele.

„Seened pakuvad olulist tuge elujõu, immuunsuse, vaimse tervise ja organite funktsioonide tugevdamisel. Ent kõige tähtsam on alati meeles pidada, et need on pigem toetavaks abivahendiks, mitte asenduseks tasakaalustatud toitumisele, piisavale liikumisele ja puhkusele, mida saame igapäevaselt enda jaoks ära teha,“ toonitab Hiina meditsiini arst.