«See vastuolu on murettekitav, sest kettsaag on kõige ohtlikum aiatööriist ja see ei tee vahet professionaalil ja hobikasutajal. Numbrid näitavad selgelt, et professionaalid hangivad saagidega koos vajaliku kaitsevarustuse ja ei ole nõus selles osas mööndusi tegema, samas kui erakliendid ei taju selle olulisust piisavalt,» ütles Mehka Eesti OÜ juhatuse liige Paap Raid.

Karell Kiirabi AS juhatuse liige Õnne Bartoševitš nendib, et saeõnnetused on sageli tõsised ja tegelikult paljudel juhtudel välditavad. »Kuigi traumaväljakutsete tipus on kukkumised, tuleb ka saeõnnetusi ette ja eriti on märgata nende sagenemist kevadel ja sügisel, mil hobiaednikud asuvad metsatöid teostama või küttepuid tegema. Saeõnnetused on reeglina oma raskuselt ühed tõsisemad ning tagajärjed võivad olla eluaegsed,» toonitas Bartoševitš. Valdavalt on tegemist jala – või käevigastustega: sügavad lõikehaavad jalgades, jalalabades, peopesas ja labakäes, küünarvarre vigastused ning ka sõrmede amputatsioonid.

Kettsaagidega töötades on kõige sagedasemad vigastused jalgade sisselõiked. Näiteks laasimise või järkamise ajal liigub pöörlev saekett jalgadele väga lähedal ning hooletu töövõtte korral võib see kergesti lõppeda tõsise vigastusega. Seetõttu on äärmiselt ohtlik töötada ilma turvasaabasteta ja saekaitsega tööpüksteta.

Pöörlev saekett ei kujuta ohtu ainult sisselõigete tõttu. Puitu läbistades paiskab kett suure hooga eemale saepuru, pinde ja tolmu, mis võivad näkku või silma sattudes põhjustada raskeid vigastusi. Seetõttu on kaitsevisiir või -prillid kettsaega töötades kohustuslik osa kaitsevarustusest – ilma nendeta ei tohiks saagi käivitada. Langetustööde puhul tuleb lisaks kanda ka kaitsekiivrit, mis kaitseb pead ootamatult kukkuvate okste eest, mida langev puu võib endaga kaasa tõmmata.

«Kergemate vigastustega inimesed jõuavad EMO-sse omal käel, kuid need saeõnnetused, kus kutsutakse kiirabi, on reeglina väga tõsised.»

Kiirabi sõnul on kõige kurvem sealjuures see, et suurt osa nendest vigastustest on võimalik ära hoida elementaarse kaitsevarustusega. «Näiteks kasvõi kaitsekinnastega saaks ennetada kümneid vigastusi aastas,» ütles Bartoševitš.

Paap Raid lisab, et saagi ostma tulles tasub kuulata müüjalt saadud soovitusi ja mitte lükata edasi kaitsevahendite soetamist.

»Tahame, et erakliendid hakkaksid sarnaselt professionaalidele suhtuma enda turvalisusesse tõsiselt ja mõistaksid kaitsevahendite olulisust,» ütles Husqvarana tootejuht Timmo Kõrran. Tema sõnul kuulevad nad oma edasimüüjatelt sageli, et erakliendid on valmis kaitsekomplekti panustama alles peale ise või oma lähedase saeõnnetusse sattumist. «Seejärel tehakse seda loomulikult pikemalt mõtlemata. Tahame, et asi oleks teismoodi ja panustame igapäevaselt edasimüüjate koolitusse ja tarbija teadlikkuse tõstmisesse,» rääkis Kõrran.

Timmo Kõrran jagab soovitused, millest koosneb vältimatu kaitsevarustus – ilma milleta ei tohiks töötavat saagi kätte võtta, olgu hobikasutaja või professionaal.

Metsatöökiiver
Kaitseb pead ootamatute löökide ja kukkuvate okste eest ning on kettsaega töötamisel elementaarne turvavarustus.

Kõrvaklapid (kiivriga või eraldi)
Kaitsevad kuulmist kettsae tugeva ja pideva müra eest, mis võib ka lühikese ajaga kuulmist kahjustada.

Visiir või kaitseprillid
Kaitsevad silmi ja nägu saagimisel lendavate saelaastude, puru ja väikeste osakeste eest.

Saekaitsepüksid
Sisaldavad mitmekihilist kaitsematerjali, mis kokkupuutel ketiga peatab selle liikumise murdosa sekundiga ja aitab vältida raskeid jalavigastusi.