Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on eelnõu eesmärk koondada seni killustatud seadusandlus ja luua terviklik süsteem, mis toimiks tõhusalt nii rahu- kui ka sõjaajal.
“Ohupilt on muutunud ning riik ei saa endale lubada aeglast reageerimist bürokraatlike takistuste tõttu. Eelnõusse on pandud nii koroonakriisiaegseid kui ka Ukraina sõja õppetunde,” sõnas komisjoni esimees. See on selle aasta üks olulisemaid ja oodatavamaid seadusi, mis puudutab sadu tuhandeid Eesti inimesi ning nende ülesandeid kriisiajal.
Eelnõu juhtivmenetleja on olnud Mati Raidma Reformierakonnast, kes on seda pikalt koos ametkondadega ja riigikogulastega lihvinud. Mahuka eelnõu põhi valmis riigikantseleis.
Aga 10. veebruaril sai eelnõu valitsuse vaatest ootamatust suunast tagasilöögi, kuna neli kaitseväe taustaga saadikut – Peeter Tali (Eesti 200), Alar Laneman (Reformierakond), Meelis Kiili (Reformierakond) ja Leo Kunnas (sõltumatu saadik) – surusid komisjonis läbi ulatusliku muudatuspaketi.
Muudatused läksid läbi seetõttu, et nendega liitusid ka opositsiooni esindajad.
Need niinimetatud “kindralite muudatused” tekitavad nüüd teravaid erimeelsusi koalitsiooni sees.
“Uued ettepanekud on vastuolusid täis ning sellisel kujul seda kindlasti seaduseks vormida ei saa,” rõhutas ERR-iga rääkides kaitseminister Hanno Pevkur.
Pevkuri sõnul üritatakse eelnõu teisel lugemisel riigikogu suures saalis visata mittevajalikud muudatusettepanekud eelnõust välja.
“Kui see ei õnnestu, on variant eelnõu algatajal see üldse tagasi võtta, aga esialgu proovime ikka rahumeelselt,” teatas Pevkur.
Kaitseminister ei pea enda jaoks kummaliseks seika, et suures saalis tuleb kolleegide võimuerakondlaste ettepanekud maha hääletada, sest seda on ka varem juhtunud.
Ilmselt tuleb muudatuste väljaviskamiseks paluda abi ka opositsioonilt või niinimetatud aknaalustelt.
Pevkuri erakonnakaaslane Alar Laneman aga meenutas ühiskonnas varasemat laialtlevinud kriitikat, mida sageli riigikogu suunas on tehtud: parlament on vaid “kummitempel” valitsuse otsustele.
Lanemani hinnangul on komisjonis tekkivad arutelud, vaidlused ja hääletused märk normaalsest töökäigust, mitte vastuhakkamisest või mässust. Ta märkis, et “kui toimuvad sisulised vaidlused, tekib kohe kellelgi tunne, et tegemist on mässuga, kuigi tegelikult on see parlamendi tavaülesannete täitmine.”
Raimond Kaljulaid (SDE) ei pea tõenäoliseks, et komisjonis õnnestub saavutada uus kompromiss, millega oleks rahul nii täitevvõim kui ka muudatuste esitajad.
See tähendaks, et koalitsioon peab leidma täiskogus lisajõude, et nende hinnangul ebamõistlikud muudatused eelnõust uuesti välja hääletada. Napi häälenamusega koalitsioonile saab see olema paras pähkel.
Priit Sibul (Isamaa) hoiatas, et valitsuse algatatud ja riigikaitsekomisjonis täiendatud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu on praegusel kujul vastuvõetamatu. Tema sõnul on komisjonis sisse hääletatud muudatused tekitanud õigusliku segaduse, mis võib pärssida riigi reageerimisvõimet kriisiolukorras.
Sibula hinnangul on menetlus olnud üldse vaevaline ning viimased arutelud on toonud esile sügavad erimeelsused eelnõu algataja (riigikantselei ja valitsuse) ja rahvasaadikute vahel.
Peeter Tali aga rõhutas, et riigikaitsekomisjonis tehtud muudatusettepanekud on möödapääsmatud, tagamaks Eesti tegelik valmisolek kriisideks ja sõjaks.
Mille üle tegelikult vaieldakse?
Nelja kaitseväe taustaga rahvasaadiku väitel on ettepanekute peamine eesmärk vältida olukordi, kus riigiasutused saavad kriitilisi kohustusi eirata või endale sobivaks tõlgendada. Lisaks pakkusid nad nelja maavanema ametikoha loomist, kes koordineeriks kriisitööd neljas Eesti piirkonnas.
Lanemani sõnul on eriti oluline, et ministeeriumide ja institutsioonide ülesanded oleksid ühes seaduses selgelt paigas. Lisaks on seaduses üles loetud iga konkreetse riigiasutuse või avaliku institutsiooni ülesanded.
“Tulevikus ei tohi juhtuda selliseid asju nagu meil lähiminevikus oli Eesti Varude Keskusega, et riigiasutus jätab täitmata või sõnastab ümber talle antud olulise tähtsusega ülesande. Need asjad peavad olema seadustes konkreetsemalt paika pandud,” selgitas Laneman.
Üks kriitilisemaid punkte, millele Peeter Tali tähelepanu juhib, on regionaalse juhtimistasandi puudumine. Tema hinnangul on ebatõenäoline, et riigikantselei või valitsus suudaks suures kriisis tsentraalselt ja operatiivselt juhtida ligi 80 kohalikku omavalitsust.
Kaljulaid aga oponeeris, et saadikute soov kirjutada seadusesse riigiasutuste ülesanded asutuse täpsusega on praktikas ohtlikult jäik. Tema sõnul muutuvad näiteks ministeeriumide nimetused ja vastutusalad Eestis peaaegu iga uue valitsuse ametisse tulekuga. “Kas teeme siis iga kord seaduse ümber?” küsis Kaljulaid.
Lisaks hoiatas Kaljulaid, et kohustusi ei saa panna seadusesse asutustele nagu Eesti Rahvusringhääling (ERR) ilma neid kaasamata.
“Ei ole võimalik lihtsalt võtta kätte ja rahvusringhäälingule anda mingeid ülesandeid ilma, et rahvusringhäälingul endal on võimalik olnud kuidagi tagasisidestada või selles protsessis osaleda,” märkis Kaljulaid.
Sibul seadis samuti kahtluse alla eelnõu alusloogika, märkides, et “kõik ühes” seadus ei pruugi olla parim viis riigi juhtimiseks. Ilmselt on see vastuolus ka põhiseadusega.
“Meie esimene eelistus ei ole see, et Eestis kõiki kriise tulevikus ühe seadusega lahendatakse. Selles mõttes meie kindlasti lõpphääletusel seda eelnõud sellisel kujul toetada ei soovi,” ütles Sibul.
Sibul rõhutas ka juriidilist segadust, märkides, et osa muudatuste puhul tekkis kahtlus vastuolust põhiseadusega, kuna seadusega püüti valitsuse tegevust liigselt piirata.
Mõned ettepanekud siiski hääletati juba komisjonis välja, näiteks nelja maavanema institutsiooni loomine, kes aitaks kriisiolukorras asju koordineerida.
Sisse hääletati aga näiteks kaitseväekohtu loomine. Kunnase sõnul oleks tegemist sõjaaja kohtuorganiga, mis käsitleks kiirelt ja asjatundlikult sõjapidamise ja sõjategevusega seotud kohtuasju.
Kohtunikena kaasataks tema sõnul vastava ettevalmistusega reservohvitsere ning eruohvitsere. Kunnas tunnistas, et riigikantselei esitatud eelnõus sellist ettepanekut tegelikult polnud.
Kas tegemist on “kindralite mässuga”?
Kuluaaridest kostunud sildistavaid hinnangud, nagu oleks tegemist “kindralite mässuga”, lükkas Alar Laneman tagasi.
“Ma ei ole sellega nõus. Komisjonis toimus hääletus, mitte mäss. Imelik oleks ka, kui tõsised küsimused läheksid niimoodi automaatrežiimil läbi,” ütles Laneman.
Kunnas ütles, et sõna “mäss” kasutamine on täiesti kohatu, sest see tähendaks relvastatud vastuhakku, tegelikult on tegemist tavalise parlamentaarse demokraatiaga.
Lanemani sõnul pole Reformierakond teda kuidagi survestanud, et ta võtaks oma muudatusettepanekud tagasi.
Samas kahtlustab Raimond Kaljulaid, et opositsiooni toetus saadikutele komisjonis oli pigem taktikaline käik. “Ma arvan, et antud juhul ei toetatud neid ettepanekuid seetõttu, et nad on hästi head ja põhjalikult läbi töötatud, vaid selleks, et valmistada valitsusele meelehärmi ja tekitada suures saalis dilemma,” märkis sotsiaaldemokraat.
Mis saab edasi?
Hetkel valitseb Sibula sõnul patiseis, millele võib lahendus tulla, kuid menetlus venib kindlasti. Ootamatute ettepanekute laualejõudmise järel otsustati siiski neid kohe mitte suurte saali teisele lugemisele saata. Ilmselt otsustatakse see järgmisel nädalal.
Kui eelnõu liigub riigikogu suurde saali, siis peab koalitsioon hakkama omaenda liikmete muudatusettepanekuid välja hääletama, mis võib viia teise lugemise katkestamiseni.
Mitu komisjoni liiget ütles omavahelistes vestlustes, et Stoicsescu vedas eelnõud edasi liialt kiirustades. See olevat kogu kurja juur.
Eelnõu esitajad ise on optimistlikud. Tali ütles, et muudatuste mõte on eelnõu paremaks muutmine ning selle saab ikka enne jaanipäeva vastu võtta.
Kaitseminister seda optimismi ei jaga, rõhutades, et vajadusel võetakse eelnõu algatajate poolt lihtsalt tagasi.
Tegemist on juba teise katsega võtta vastu suurem tsiviilkriisi ja riigikaitse parema reguleerimise eelnõu. Eelmine läks ka vaidluste tõttu vett vedama juba 2021 kui Kaja Kallase toonane valitus võttis eelnõu tagasi. Ja enam-vähem samadel põhjustel, sest toonased kaitseväe taustaga parlamendiliikmed esitasid samuti valitsuse vaates liiga radikaalseid ja segaseid muudatusettepanekuid.
Leo Kunnas tunnistas, et osa ettepanekuid pärinebki toonastest dokumentidest. Seega on võimalus, et ajalugu kordub viis aasta hiljem uuesti.