Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask sõnas, et uus kokku lepitud alampalk on madalam, kui ametiühingud algselt soovisid, kuid siiski kõrgem sellest, mida tööandjad detsembris pakkusid.

“Riiklik lepitaja tegi täna teise kompromissettepaneku suuruses 946 eurot. Selle võtsid tööandjad vastu ja meie ka. See nüüd on madalam sellest eelmisest kompromissettepanekust, mida riiklik lepitaja tegi ja kõrgem sellest, millega tööandjad oma vastuses välja tulid. Aga meie lähenemine oli see, et alampalgaga veel viivitamine oleks nende töötajate osas, kes alampalka saavad, väga halb lahend,” lausus Vask.

Vask lisas, et kokkuleppe kohaselt peaks alampalk tõusma 1. aprillist.

“Selle väljakuulutamiseks on omaette protseduur. Selle peab kinnitama valitsus ja see tuleb ka avaldada ametlikes teadaannetes,” ütles esimees.

“Loodetavasti järgmine kord tööandjad sellisel kujul ei venita, nagu nad seda seekord tegid, et iga kokkusaamise vahe oli kuu või poolteist. Oleks jõudnud kokkuleppele tunduvalt kiiremini, kui seda poleks olnud,” lausus Vask.

Arutelud 2026. aasta alampalga fikseerimiseks algasid sügisel ja kui tavapäraselt on kokkuleppele saadud detsembris, siis tänavuse kokkuleppe saavutamine on pidevalt luhtunud ning palga arutamisesse tuli kaasata riiklik lepitaja. Detsembris nõustusid ametiühingud riikliku lepitaja poolt uueks alampalgaks pakutud 956 euroga. Tööandjad sellega nõus ei olnud ja tegid oma pakkumise 939 eurole.

2025. aastal oli töötasu alammäär 886 eurot.

Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele. Töötajaid, kelle tasu sõltub kehtestatud alampalgast, on Eestis umbes 20 000. Samuti on alampalk aluseks mõnedele sotsiaaltoetustele, nagu näiteks vanemahüvitisele, mida makstakse inimesele, kes pole enne lapse saamist tööl käinud.

Alampalga suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab määrusega valitsus.