USA teadlaste analüüs näitas, et inimeste Linkedini profiilifoto põhjal saab ennustada inimese isiksuseomadusi ja sellest lähtuvalt isegi palgasoovi. Tehisarust vaimustunud juhid ei pruugi aga märgata, et tegu on endiselt vaid pelga korrelatsiooniga, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Töölevõtt on ilmselt üks kallimaid ja veaohtlikumaid otsuseid, millega iga organisatsioon kokku puutub. Arusaadavalt suunab see panustama raha eelvalikule.Tööandja avastab vea sageli alles siis, kui on uut töötajat juba koolitanud, tal sisse elada aidanud ja tema tulemusi hinnanud. Töövahendeid eelvalikuks pole kuigi palju. Need on CV-d, intervjuud ja soovitused.
Samas leiab veebist ka palju abi, kuidas kirjutada veenvat CV-d, ja inimesi treenitakse pädevaks intervjueeritavaks. Ka kaasa pandud soovitus võib olla eelmise tööandja jaoks meetod, kuidas tülikast töötajast vabaneda või teda isegi konkurendile sokutada.
See toob värbamisprotsessi kolmandaid osapooli, kes pakuvad täiendavat abi. Kogu protsess muutub kalliks nii tööandjale kui ka töövõtjale. Selle loomuliku jätkuna proovivad ülesannet lahendada tehnoloogiaarendajad. Viimasega seoses ei saa jätta mainimata katseid rakendada tehisintellekti.
Hiljuti avaldati teadusuuringu tulemused, milles TI abiga analüüsiti enam kui 96 000 ärijuhtimise magistrikraadiga Linkedini kasutaja profiilifotot. Töörühm leidis, et näopiltidelt suudeti ära arvata või siis määrata viit peamist isiksuseomadust. “Suure viisikuna” tuntud isiksusemudel kirjeldab inimese iseloomu neurootilisuse, koostöövalmiduse, ekstravertsuse, meelekindluse ja kogemustele avatuse põhjal.
Sarnasel eesmärgil tehti masinõppemudelitega katseid umbes viis aastat tagasi. Toonast uuringut tabas terav kriitika. Muu hulgas iseloomustati kogu ideed kui pseudoteadust. Kriitilist hoiakut võib mõista. On ju isegi kõnelevast inimesest raske aru saada. Väita, et tema hingeelu saab tuvastada pelgalt fotolt, tundub eos võimatu.
Lisaks olid toonased võimalused rakendada pildituvastustehnoloogias masinõpet praegusega võrreldes palju primitiivsemad. Kritiseeriti ka uuringu sisulist osa, kuna toona püüti leida näojoontega seost teiste inimeste antud hinnangutega.
Seekordses uuringus hindasid teadlased näotuvastusega eristatud detailide kokkulangevust pildiomaniku enesehinnangulise isiksuseskooriga. Nad leidsid, et näolt määratud struktuursed tunnused ennustasid isiksuseomadusi. Sellest järeldis, et metoodika põhjal võib ennustada inimese hakkamasaamist tööturul ja isegi tema tulevast palka.
Personaliosakondades võib tulemus äratada vastupandamatu kiusatuse. Kui näost on näha kohusetundlikkuse või ekstravertsusega seotud isiksuseomadused ja need on omakorda seotud töösooritusega, siis miks mitte lasta masinast kohe läbi kõikide töötajate pildid? Vahest vaid direktori omast hoidudes.
Korrelatsioon ei anna siiski alust raiuda inimese saatus kivisse.. Isiksuseomadused ise on võrdlemisi voolavad, nende kujunemist mõjutab kultuur ja laiem sotsiaalne kontekst. Näo struktuursete tunnuste korrelatsioon teatud isikuomadustega ei tähenda, et isikuomadused määravad näojooni või vastupidi.
Pigem kasvab oht, et ennustus hakkab kujundama eelarvamusi ühe või teise näotüübi suhtes. See tähendab, et tunnuste kasutamine muudab need iseennast põhjendavaks, kuivõrd näo taha jääv inimene on võrdlemisi suure kohanemis- ja õppimisvõimega. Seda ohtu on keeruline kontrollida, kui ettevõtted lõimivad näotuvastuse ühed või teised masinõppe parameetrid oma valikualgoritmidesse.
Värbamisvaldkonnas proovitakse ka teisi tööriistu, alates käitumuslikest hinnangutest, mängustatud kognitiivsetest testidest kuni ideedeni erinevateks psühhomeetrilisteks profileerimiseks. Neist igaühes sisaldub midagi inimese kohta, ent kõigiga käib lahutamatult kaasas mõne asjaolu üle- või alahindamine.
Personaliosakonnad ei peaks heituma. Leidub veelgi innovaatilisemaid ja samas võrdlemisi meeldivaid meetodeid. Pole kellelegi uudis ja ka uuringud kinnitavad, et inimesed valivad sageli endale sarnaseid lemmikloomi. Näiteks koeraomanikud kipuvad valima koeri, kelle näojooned peegeldavad nende endi omi.
Ka psühholoogid on täheldanud, et inimesed projitseerivad lemmikloomadele omi isiksuseomadusi ja neid tõmbab loomade poole, keda peavad meelelaadilt endaga sarnaseks. Inimesed praktiseerivad mitteametlikku isiksuseomaduste diferentseerivat analüüsi mitte inimeste tööle värbamiseks, vaid leidmaks kaaslast. Erandiks võivad olla inimestest kaaslased.
Pole võimatu, et tulevikus tuleb minna tööintervjuule koos oma koera, kassi või kalaga. Vahest piisab pelgalt looma saatmisest. See võib kõlada absurdselt, kuni meenub, et kunagi tundus absurdsena lugeda Linkedini fotolt inimese palgapotentsiaali.