Hoolimata vahepeal maakonnas kehtinud kuni 80 protsendini küündinud erisoodustustest ei saanud Ida-Virumaal kortermajade renoveerimine erilist hoogu sisse. Eelmisest aastast kehtivad Ida-Virumaale riiklike renoveerimistoetuste puhul samad reeglid kui mujal Eestis.

50-protsendist toetust küsis viimasest toetusvoorust Ida-Virumaal vaid neli maja, samal ajal kui naabermaakonnas Lääne-Virumaal oli küsijaid 91.

“Kuna rekonstrueerimise hind on väga kõrgeks läinud, siis on isegi 60-protsendise toetusega väga raske leida rahalisi põhjendusi, sest hoitakse küll kokku kütte pealt, aga see asendub laenuga ja need kulud ikkagi võivad pigem isegi olla suuremad kui praegu,” lausus projekti “Ida-Viru renoveerib” projektijuht Hardi Murula.

Murula sõnul näitavad edusamme maapiirkonna korteriühistud. Murekohaks on aga linnad, eriti Sillamäe ja Narva-Jõesuu.

“Teatud majades, mis on ehitatud näiteks 1960. aastatel ja varem, pole küsimus rekonstrueerimises ja selles, et see on ilus ja hea. Vaid renoveerimine on vältimatu, et maja ei muutuks lähiaastatel kasutuskõlbmatuks ja ohtlikuks,” märkis Murula.

11 000 elanikuga Sillamäel peaks esimene kortermaja täielikult renoveeritud saama suve lõpuks. 

“Mõistagi tekib pärast kokkuhoid ja korterid saavad soojemaks, sest praegu on maja pragusid täis. Eriti tuuliste ilmadega on väga jahe,” ütles Sillamäe KÜ Kesk 63 esimees Maria Bolšakova.

Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanovi sõnul ei suuda vananeva elanikkonnaga linnas ühistud saada kokku piisavale hääli, mis on vajalik renoveerimiseks laenu võtmiseks.

“Inimesed ei ole erinevatel põhjustel üldkoosolekutel võimelised seda otsust vastu võtma. Mõned vanurid arvavad, et liiga vähe elada on jäänud, mõned ei taha kohustusi enda peale võtta ja mõned ei usu, et renoveerimine annab mingisugust efekti,” lausus Sillamäe aselinnapea Aleksei Stepanov.

Enam kui 2000 Ida-Virumaa kortermajast on täielikult renoveeritud või renoveerimisel ligikaudu 30 maja.