Alustame külmast ilmast, sest see on jätnud mitmed Eesti saared sisuliselt jäävangi. Täna peatus laevaliiklus ka pisikese Kihnu saarega. Kui kriitiline see olukord valitsuse vaatest on?
Me pidevalt monitoorime, et mis see seis on. Ja esimene kriitiline liin oligi mandri ja Hiiumaa vahel, kus oli otsus see, et kuigi jääteid plaanis ei olnud selleks talveks, nagu eelmisedki viis aastat, siis igaks juhuks, et olla valmis võimalikuks kriisiks, teeme jäätee Hiiumaa ja Saaremaa vahele. Nii täpselt ongi, et kui on väga-väga vaja, siis me saame neid teha, aga enne seda on kõik muud variandid.
Parvlaev Kihnu Virve ei saa Munalaiu sadamast madala veetaseme tõttu liikuma. Esialgu saarel toitu ja muid varusid jagub, aga kas teil on andmeid, kui kaua Kihnu inimesed sellises olukorras vastu peavad? Millal oleks tarvis jääteed?
Kui laev ei saa Munalaiust minema, siis järgmine variant on liin Pärnu ja Kihnu vahel. Seal teeb vajadusel meie jäämurdja Eva teed ette. Kui sellega ka peaks tekkima probleem, siis on järgmised variandid.
Probleeme on ka Ruhnuga. Kas see lennuk, mis vahepeal katki oli ja mis on praegu ülioluline, on korda saadud?
Lennuk sai Pärnus kiiresti korda. Tegime igaks juhuks ka plaani B, mis oli see, et meie kaitseväe lennuk tegi Ruhnus proovimaandumise. Kohalikud olid väga rõõmsad ja tervitasid. Nii et kui põhilennukiga midagi juhtub, on kaitseväe lennuk olemas, pluss veel PPA kopter ja nii edasi.
Vormsile saab praegu mitteametlikku jääteed mööda. Praamiühendusega on probleeme ja problemaatiline on ka Hiiumaa.
Praamiühendusega veel probleeme ei ole. Kui tekib, siis lahendame selle nii, et keegi hätta ei jää.
Mis te ütlete Kihnu inimestele, kes leiavad, et Munalaiu-Kihnu jäätee tuleks rajada, sest jääolud võimaldavad seda, aga keegi omal riisikol sõita ei taha?
Jäätee ei ole nii, et see on hästi ohutu ja nüüd läheme ja kõik sõidame. Et keegi läheb nüüd transpordiametist lihtsalt vaatab üle ja lähme nüüd sõidame. See on tegelikult suurem ettevalmistustöö ja seda ei ole mõtet teha igaks juhuks. Need, kes ise sõidavad, teevad seda omal riisikol ja riik seal ei aita.
Alati kõige parem tarkus pidi olema tagantjärele tarkus. Kui te oleksite sügisel teadnud, et tuleb nii külm talv, siis kas oleksite põhimõtteliselt jääteedesse panustanud?
Külm talv on üks asi, teine on see, et sellist madalat veetaset ei ole aastaid olnud. See ongi põhimured tekitanud. Järgmisel sügisel saame analüüsida, kas valmistume rohkem või mitte, aga praegu on seisukoht, et püsivaid jääteid me plaaninud ei ole ega plaani ka.
Mõni ütleb, et jätke propaganda ära ja ärge teatage inimestele, et tee on libe või sõitke ohutumalt. Seda teavad kõik. See raha tuleks suunata jääteedesse.
Heas mõttes propagandat on liikluses vaja teha väga palju, sest paljud õnnetused juhtuvad seetõttu, et tegeletakse kõrvaliste asjadega, näiteks telefoniga. Inimesi on vaja heas mõttes õpetada.
Mida te soovitate isetekkeliste jääteede kasutamise kohta – kas minna või mitte minna?
Mitte minna. Hea näide. Kui transpordiamet loob praegu Hiiumaa-Saaremaa vahelist teed, siis isegi kui eemalt tundub jää väga paks, siis tegelikult see nii ei ole. See võtab praegu isegi rohkem aega, kui me plaanisime, et see turvaline jäätee sinna luua.
Mis see paksus lühemates kohtades on?
Alla 20 sentimeetri.
Ja see ei ole autoga sõitmiseks piisav?
Vastavalt reeglitele ei ole.
Mis on meie plaan pikemas vaates, kui sellised ilmaolud korduvad, madal veetase ja jää? Kas peaksime tellima uued parvlaevad, mille süvis on näiteks 30 sentimeetrit?
Sellist veetaset ei ole kaua olnud. Kes seda võis nüüd arvata, et isegi vesi võetakse?
Kuhu see vesi kadus?
Vesi kadus tuultega teisele poole ja eks jääpaksus järjest ka tuleb juurde. Nii, et kokkuvõttes natukese haaval kogu aeg läheb. Aga tuul tuleb varsti teiselt poolt. Nagu praegu öeldakse: idatuuled pole meile midagi head toonud, nüüd viivad vee ka ära. Nii, et varsti tuul pöördub.
Ma ei ole veel kuulnud, et opositsioon süüdistaks teid vee ära kaotamises, aga kaugel see aegki on.
Kui te nüüd džinni pudelist välja lasite, siis nii ta läheb.
Aga tuleme maismaale. Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev küsis eile oma artiklis üsna emotsionaalselt: kui kaua saab oma valijaid lollitada? Te olete nüüd poliitikas, mõned korrad ka kandideerinud – kui kaua saab?
Ma saan aru, mida ta mõtleb, et ei ole nende selle praeguse uue plaani osas ei ole Narva suunal 2+2 teid ette nähtud, aga põhjus on väga lihtne, ehk siis meil on kaks põhivõrgu teed, need on siis Tallinn-Pärnu suund, Tallinn-Tartu suund. Me teeme kõigepealt ära need 2+2 teedeks, sest seal on nii tsiviilliikumine kui sõjaline liikumine ja ka Euroopa toetab nende teede tegemist eelkõige ja kui on Tartuni-Pärnuni tehtud, siis liigume Narva suunas edasi, samal ajal me teeme ka eriplaneeringut 70 kilomeetrit Narva suunas, nii et töö läheb seal ka käima.
Ma saan aru, et te olete siis ikkagi Põhjaranniku lugeja, materjal on läbi töötatud, aga kas te ka Reformierakonna programmi olete aktiivselt lugenud? 2023. aastal Reformierakond oma programmis kirjutas, et rajame neljarealised teed Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva trassile. See ei saa ju teile üllatusena tulla, et Reformierakond on lubanud ka Narva neljarajalist teed?
No vot siis jah. Ma arvan, et see vahepealne paus, mis on alates 2020. aastast olnud mitte ainult neljarajaliste teede osas, vaid ka üleüldse teehoolduse, teeremondi osas, et see oli objektiivne, sest et oligi raske aeg, oli covid, hakkas sõda, energiakriis jne. Igast valdkonnast võeti kokku, kaasa arvatud teehooldusest ja teede rajamisest. Nii et pigem ma ütleks, et praegu on väga-väga õige aeg, et uuesti hoog sisse anda.
Kas selle Narva suuna häda on ka see, et see tee praegu lõpebki Narvas? Kunagi see oli ikkagi Peterburi maantee osa ja praegu rahvusvahelist liiklust ei ole ja tõenäoliselt sellisel kujul, nagu me mäletame, kaubavahetus Venemaaga ei pruugi taastuda lähikümnendil?
Jah, osaliselt on ka see põhjus. Teine on see, et Narva suunas kuni Rakvereni on 2+2 tee olemas, mis tähendas nagu nende kolme lõigu suhtes kõige paremat seisu. Või siis ma võrdleks teistpidi, et kõige keerulisem on olukord Pärnu suunal ja seal peab ära tegema, see on kõige ohtlikum, siis Tartu ja siis Narva.
Suunate siis tõesti põhifookuse Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu teele. Ütlesite, et tähtsam on Pärnu tee. Kuidas Urmas Klaas ja Tartu reformierakondlased sellele vaatavad?
Saavad aru. Ma arvan, et need, kes süvenevad, need saavad ka aru. Mul on endal samamoodi, et käib peas ringi, et miks Pärnu, miks Pärnu, aga see ongi reaalsus. Ma olen ise sõitnud ju Lõuna-Eestist, ükskord poolenisti lõin kokku, et 90-ndate alguses mingisugune 1500 korda edasi-tagasi Tallinnasse Põlvast. See ei ole meeldiv.
Ma kujutan ette, et te täna õhtul sõidate Põlvasse tagasi, homme hommikul lähete Põlva vahele kõndima. Ma kujutan ette, et keegi hea sõnaga teid küll ei meenuta pärast seda lauset, et Pärnu tee on palju olulisem kui Tartu tee.
Tartu saab ka ja Tartu oli senimaani rohkem kilometraažilt 2+2 kui Pärnu tee. Ja nüüd võib-olla veel see erisus ka, et Narva suunas seda liikumist on tulnud rohkem Pärnu suunda just ja just rekasid sõidab ka seal rohkem.
Aga miks see nii on? Kui Eesti poliitikale mõelda, siis Andrus Ansip on Tartust ja Jaak Aaviksoo oli Tartust jne. Kas see Tartu suund oligi eelisarendatav sellepärast, et lihtsalt väga paljud väga kuulsad poliitikud on Tartust ja neid Pärnu mehi väga Eesti poliitikas keegi ei tea?
No mis eelisarendatud see Tartu suund siis väga oli, kui seda ära ei tehtud? Sest nii väike riik nagu Eesti on, et selle 180 kilomeetrit Tartusse ja natuke edasi Pärnusse oleks pidanud tegelikult juba ammu ära tegema.
Aga nüüd, kui ma kuulan teid, saan aru, et suur osa tee-ehituse rahast läheb kahele olulisele objektile, aga ometi meil on transpordiamet ju kümneid liiklusohtlikke teelõike tuvastanud. Mis neist saab, kes otsustas ära, et neid ei ehitata?
Läheb sinna ka. Me võtsime just vastu uue liiklusohutusprogrammi. Kui eelmisel aastal oli alla miljoni liiklusohtlike kohtade ümberehituseks, siis sellel aastal on peaaegu kuus miljonit ja aasta pärast on kaheksa miljonit. Tõesti see liiklusohutuse teema on prioriteet. Me peame oma väikeses riigis selle liiklussurmade arvu väiksemaks saama ja eriti ka just vigastuste arvu väiksemaks saama.
Ma toon näite, Tartu-Elva vaheline tee on liikluskoormuse mõttes erakordselt suur, liiklusõnnetusi juhtub väga palju. Transpordiamet aastaid ütleb, et tuleb neljarajaliseks teha. Kui ma avan teie kavad, siis enne 2035. aastat ei ole plaanis. Teie ütlete, et see on prioriteet?
Jah, ongi aastast 2035 ja seal samas kõrval ka siis Võru suund kuni Põlva teeristini on 2033. Ja siin on nüüd erisus selles, et me teemegi enne ära selle Tartu-Tallinn, Tallinn-Pärnu ja siis lähevad järgmised lõigud. Võib-olla siin üks väike nüanss on veel, et me peaksimegi oma väikeses riigis vaatama sedapidi, et ei tekiks väga palju seda valglinnastumist ja just suurte linnade ümber koondumist inimestele. Et jääksid ikkagi alles ka maakonnakeskused, jääksid alles inimesed maal. Ehk siis see Tartu näide on hea, sinna on väga palju ümber tekkinud selliseid põllupealseid ehitusi.
Siis peaks olema kehvemad teed. Kui Elva inimestel võtaks Tartusse sõit kaks tundi, siis nad ju ei käiks seal iga päev.
Jah, et pigem ongi see eesmärk, et need, kes kaugemalt tulevad, need saaksid Tartusse paremini sisse sõita, Tallinnaga täpselt samamoodi.
Mul on üks kurb uudis teile, taristuehitajad ütlevad, et selle raha eest, mis teil seal kavades kirjas on, tegelikult kõike seda ei saa. Heal juhul saab kas Pärnu tee või Tartu tee, kahte ei saa.
Päris nii ei ole. Mul on ka nendega juttu olnud ja saab küll. Aga taristuehitajatel on kaks sõnumit. Esiteks, et paneme jälle teedesse raha. Teiseks on see, et andke meile ette pikem vaade, pikem plaan. Ja sellepärast ongi väga õige just see vaade kuni 2035, ehk siis nad saavad jälle oma tehased tööle panna, inimesed juurde palgata jne. Nende selge sõnum on, et me näitaksime pikemat plaani.
Nad ütlevadki, et tarvis oleks miljardit, aga selles plaanis miljardit ei ole.
800 miljonit on praegu see arvestus, mis on Tartu ja Pärnu suunal 2+2 teede rajamine. See sisaldab ka neid 2+2 teid, mis praegu olemas on, nende parandamist ohutuse poole pealt. Nii et kui me nüüd vaatamegi numbrites, et kui see on 800 miljonit, et siis võtamegi lihtsalt, et see 85 miljonit, mis läheb mootorsõidukimaksust igal aastal, sisuliselt ongi tehtav.
Te ei ole esimene poliitik Eesti ajaloos, kes räägib suurtest tee-ehitusprojektidest. Ikka ja jälle tuleb mõni poliitik. Kui nüüd mõni skeptik kuulab teid ja küsib, et ega sellel kõigel midagi lähenevate valimistega pistmist pole, siis mis õige vastus on?
Õige vastus on see, et kui valimised oleksid nüüd märtsis, siis võiks niimoodi öelda, aga tegelikult see plaan on juba paigas eelmise aasta suvest. Kui me otsustasime, et mootorsõidukimaks läheb teedesse täiendavalt. Pluss sügisel tuli uudis Euroopa Komisjonilt, et Euroopa toetusraha just taristuobjektidele on võrreldes eelmise perioodiga kahekordne ja sõjalise liikuvuse objektidele kümnekordne. Ehk siis, kui me ütleme ka Euroopale, et meil on need suunad prioriteedid, siis me sealt ka raha peame saama.
On teil muuseas olemas arvutused, mis selle vahepealse viivituse hind on, kui me nüüd viis aastat sisuliselt ei ole neljarajalisi teid ehitanud? Kas me saame need teed tulevikus kallimalt kätte?
Ei ole arvutanud, võib-olla need on kuskil olemas, aga ei ole mõtet enam ajaloos sobrada. Oligi raske aeg, viimased viis aastat oligi raske, igalt poolt on kokku tõmmatud, nii et mis seal ikka seda ajalugu sobrada.
Aga olete nõus, et tee-ehitajaid oleks pidanud selles osas kuulama, et nad oma neid asfalditehaseid ja oskustöölisi ei oleks sellistes kogustes välismaale saatnud ja müünud, et oleks olnud tark ettevõtjaid kuulata?
Ikka, ettevõtjaid tasub alati kuulata. Paraku kõik valdkonnad said pihta, mitte ainult teedeehitus. Teede ehitajatel võib-olla see eelis oli, et nad said vähemalt Rail Balticule ehitada. Okei, seal ei saanud teha asfalditöid, seal ei saanud pindamist teha, aga vähemalt sellist üldehitust nad said seal teha ja saavad veel.
Üks on kindel, et opositsioon lubab automaksu tühistada, lähevad valimistele selle lubadusega, teie plaanite selle automaksu tee ehitamisel ära kulutada. Mis siis saab?
Kõik erakonnad ilmselt on sellega nõus, et 2+2 teed on vajalikud, ehk siis niisugune konsensus võiks nagu olla. Kui nüüd automaks ära kaotada, siis tuleb see raha kuskilt mujalt leida. Võib-olla siis Tallinn teeb trammimaksu, et saada see raha automaksu asemel tagasi.
Lauri Läänemets on niimoodi selgitanud, kui automaks loodi selleks, et katta maksuküüru kulud, siis nüüd, kui te automaksust rahastate tee-ehitusi, siis millest te maksuküüru kulu katate?
Minu arust see on väga-väga hea otsus, et automaks teedesse läheb. Tõesti see ei olnud popp otsus, seda palju kritiseeriti, aga sellest hetkest, kui sai selgelt öelda, et see on lisaraha teedesse, siis on natuke nagu rahu majas. Kui ma kohtun ettevõtjatega, siis praktiliselt alati on number üks jutt, et tehke muud, mis te teete, aga tehke need 2+2 teed ükskord ära.
Lisaks teedele on teie haldusalas ka raudtee. Kas vastab tõele, et seal, kus lõppeb mõistus, algab raudtee?
See on multifilmist ja kuskilt mujalt ka, aga loodan, et see jäi sinna 70-ndatesse.
Aga naljakas pole üldsegi see, mis toimub Rail Balticu ümber, sest midagi pole teha, aga väga õigustatud on küsimus, millal valmib ikkagi Rail Baltic? Millal teile teadaolevalt saab Rail Baltic niimoodi valmis, et Ülemistel saab istuda rongi ja sõita sellega Berliini?
Varssavisse
Lubati Berliini.
Kolm riiki on alla kirjutanud lepingud, mida on peaministrid ja valitsused korduvalt kinnitanud, et 2030 on Rail Baltic valmis. Meil ei ole täna alust arvata midagi muud. Me saame Eesti poole pealt öelda, et 2030 Eesti on valmis ja igati toetame ja heas mõttes survestame nii lätlasi kui leedukaid.
Ehk siis need ametnikud, kellele on kingitud need 2030. aastaks esimesele rongile väljumise piletid, nende hulgas on seal Keit Kasemets ja siis Rail Balticu juht Anvar Salomets jne. Nad võivad sellel päeval ikkagi arvestada sellega, et lähevad perroonile, perroon on valmis seal Ülemistel ja nad saavad sõita?
Nemad kindlasti on seal perroonil, et eks siis koos lähme vaatame, et kui kaugele nad sõidavad.
Kas te olete aru saanud, mis asja need lätlased ajavad? On nad teile välja öelnud, et aastal 2030 tegelikult seda rongi ei välju?
Lätlastega on niimoodi, et eelmised valitsused, mis Lätis olid, liikusid madala tempoga ja nad tegid neid terminale kesklinnas ja lennujaamas. Tänane valitsus liigub väga hea tempoga, aga see start on lihtsalt hiljem. Ja me oleme korduvalt sellest rääkinud, nad tegelikult tõesti ponnistavad. Nüüd on küsimus see, et kui seal tuleb uus valitsus või uued valitsused, kas need liiguvad sama hea tempoga või tõmmatakse tagasi või minnakse ülespoole?
Mida meie teeme, kui lätlased ikkagi ühel päeval teatavad meile ametlikult. Mitteametlikult on nad mõista andnud, et 2032 on võib-olla kõige realistlikum, aga ma saan aru, et on ka poliitikuid, kes räägivad 2035. aastast. Mis meie teeme? Kas meie ehitame oma raudtee Urissaareni välja või ka Iklani välja või on meil ka tarvis siis tempo maha võtta, pole mõtet nii palju kulutada?
Me täna ehitame tempos, et 2030 on Eesti osa valmis ja toetume endiselt kokkulepetele, mis on sõlmitud. Ja hea uudis on ka see, et meil järgmisel nädalal saavad dokumendid kokku, et siis mõne nädala jooksul avaldada hange regionaalsetele rongidele. Miks see nüüd veninud on siin kaks kuud, on see, et ka lätlased ja leedukad on selles samas hankes sees, et koos sama hanke raames need regionaalsed rongid osta.
Mis nad neid ronge ostavad, kui seda raudteed ei ole? Ma saan aru, et meie saame selle Urissaare liini käima panna.
Kõik kolm riiki ostavad regionaalsed rongid, et sõita kas siis oma riigi sees või siis Baltikumis, aga nüüd need kiirrongid, need tulevad siis pärast, mis sinna Varssavisse või Berliini sõidavad.
Aga ikkagi, kui nüüd lätlased seanahka veavad ja 2050. aastaks selle raudtee valmis saavad, siis äkki me peaks keskenduma ikkagi Tallinn-Tartu-Riia liinile, tihendaks seal graafikut ja tegelikult me saaksime selle ühenduse?
Ega lätlased ikkagi ei saa väga kaua seanahka vedada või õigemini nad praegu ei veagi, nad teevad tempokalt. Aga ei ole võimalik, et Läti riik hakkab elama 20 aastat üle sellist häbi, et nemad nüüd ei tee, kui teised teevad. Nii et küll nad teevad, me survestame. Aga see, mis puudutab Tartu-Riia liini, siis kaugem tulemus ongi see, et see liin ühtib Rail Balticuga niimoodi, et Tartust saab Rail Balticu peale.
See küll pole teie haldusala, see on regionaalminister Hendrik Terrase haldusala, aga kas see raiskamisena ei tundu, et Tartu-Riia rongipileti puhul maksab Eesti riik ühele reisijale 250 eurot dotatsiooni?
Seda võib arvutada nii ja naapidi ja see on ilmselt arvutatud, et ta sõidab peaaegu tühjalt, aga alati uute liinide käimalükkamine võtab aega. Nii et küll tuleb. Ma tegelesin sellega juba kultuuripealinna ajal. Seda liini on vaja. Mitte ainult siit Riiga sõiduks, vaid pigem just, et suurest linnast Riiast tuua siia Eestisse, eriti Lõuna-Eestisse turiste.
Tallinn vaatab praegu ümber oma uute trammiteede plaane, tahaks riigiga maha istuda, aga ma lehest loen, et riik pole selleks valmis. Miks te need kümned miljonid eurot siis lasete tuulde?
Me ei lase tuulde. Kurb on küll, et Keskerakonna tegelased omal ajal selle trammiliini sinna Liivalaiale analüüsides selle taotluse tegid ja nüüd siis nad loobuvad nii Liivalaiast kui ka Pelguranna liinist. Ja seal küll tahetakse, et teeme ümber, aga seda ei ole võimalik teha, sellepärast et see võtab nii palju aega.
Aga akutrollid?
Akutrollid. Tallinn saab, kui ta tahab, sellest me rääkisime, nad on praegu öelnud, et nad tahavad. Väga hea. Aga sellest rahast, mis on Tallinna jaoks vist kuni 40 miljonit, mis tundub, et on siis nagu väike, me räägime Euroopa Komisjoniga läbi ja kuna see on säästva liikuvuse meetmete jaoks, ehk siis kergliiklusteed pluss ühistranspordikeskused, siis me saame seda jaotada, kui me räägime läbi kogu Eestiga. Nii et kogu Eesti jaoks see on väga suur summa, kui see Tallinna jaoks on väike, ja ma ütlen veel kord, et tõesti me oleme nii väike riik, et Eesti ei ole ainult Tallinn. Vaatame ka sinnapoole, kus SKP elaniku kohta on väiksem kaks korda kui Tallinnas.