“Kui me näeme juba mitmendat korda, et Kadrioru ja täitevvõimu vahel on erinevaid arvamusi ja neid lahatakse uudismeedias, siis tegelikult on legitiimne küsida, et milles on asi ja miks koordinatsioon ei toimi,” ütles Kaljulaid.
“Miks siis välis- ja peaminister ei suuda tagada seda, et Eestis oleksid kõik olulised välispoliitika mõjuuisikud ühel leheküljel küsimustes, mis puudutavad Eesti elulisi julgeolekuhuvisid? See on igal juhul täitevvõimupoolne väga suur läbikukkumine,” rääkis Kaljulaid.
“Keegi ei arva, et president Alar Karis on kuidagi pahatahtlik või meelega püüab tekitada välispoliitikas lõhesid. Antud juhul jätab see ikkagi mulje juhtimiskaosest või juhtimiskorratusest, mis paraku on tegelikult ilmnenud ka paljudes muudes valdkondades. Lihtsalt ta on nüüd jõudnud välispoliitikasse,” märkis Kaljulaid.
Kaljulaid lisas, et sõltumata Karise Dubai väljaütlemistest tuleb välispoliitikas koordinatsioon taastada.
“See ei ole normaalne, et Eesti välisminister teeb meie riigipead, kes on Eesti riigi väga kõrge esindaja, hukkamõistvaid või kritiseerivaid avaldusi ja seda juba korduvalt. See igal juhul näitab, et ka välisminister ise ei tule oma tööülesannetega toime,” märkis Kaljulaid.
Kaljulaiu sõnul võib konflikti üheks põhjuseks olla ka soov sisepoliitilisi silma paista. “Välisministri sõnavõttudes kumab mõnevõrra ka läbi see meedias avalikult räägitud strateegia, otsidagi väärtuskonflikte ja läbi selle sisepoliitilisi punktivõite,” ütles Kaljulaid.
“Midagi sellist, mis tegelikult on välispoliitika kontekstis täielik võõrkeha. Sellele tuleb piir panna, enne kui ta kuidagi levima hakkab ja rutiinseks muutub. Kindlasti mitte keegi ei tohiks mõelda nii, et ma sisepoliitilise punktivõidu nimel eskaleerin mingit välispoliitilist küsimust. See ei tohiks olla Eesti poliitilise kultuuri osa,” rääkis Kaljulaid.
Kaljulaiu hinnangul võib osa konfliktist olla ka koalitsiooni soovimatus Alar Karist näha jätkamas presidendi ametis teisel ametiajal.
“See võib olla ka üks nendest põhjustest, miks vähemalt osadele poliitilistele jõududele on ka vaja teatud määral üle võimendada neid eriarvamusi, mis neil riigipeaga on,” rääkis Kaljulaid.
“Vastasel juhul tekiks ju ebamugav küsimus, et kuidas siis nii, et rahva hulgas küllalt suurt toetust omav ja austatud riigipea mingil põhjusel teiseks ametiajaks neile ei sobi,” ütles Kaljulaid.
Euroopa Liidu eriesindajast
Mis puudutab Karise Euronewsile antud intervjuud, kus riigipea rääkis vajadusest Euroopa eriesindaja leida, et osaleda Ukraina sõja rahuläbirääkimistel, ütles Kaljulaid, et mõtet ennast on Euroopas on pidevalt arutatud.
“Sellest on räägitud juba mõnda aega ka avalikult, et Euroopa Liidus mõnedel liikmesriikidel ja liidritel need mõtted peas liiguvad, et oleks vaja kokku leppida, kes on see inimene, kes vajadusel istub laua taha, esindab seal Euroopat ja kui vaja, teeb seda ka kõnelustes Venemaaga ja Venemaa presidendi Putiniga,” rääkis Kaljulaid.
Kaljulaiu sõnul siis vaatega, et kui USA-Venemaa-Ukraina peaksid hakkama mingile konkreetsemale kokkuleppele lähemale jõudma, siis oleks Euroopa võimalikud huvid ka kõige paremini esindatud.
Samas on võimaliku esindaja leidmisega väga palju ebamäärasust.
“Siiamaani on olnud ka minu jaoks täiesti arusaamatu, millises protsessis või millises läbirääkimiste formaadis ja millisel eesmärgil esindajat otsitakse. Arusaamatuks on jäänud ka see, et miks üldse otsitakse. Euroopa Liidul on olemas ju välisteenistus, Komisjon, riikide liidrid. Miks üldse on vaja sellist personaliotsingut käivitada? Ja kes seda personaliotsingut läbi viib ja kuhu CV-sid inimesed saatma hakkavad, kes võiksid kvalifitseeruda selliseks eriläbirääkijaks,” ütles Kaljulaid.
Samas ütles Kaljualid, et võimaliku eriesindaja otsimine Euroopa Liidule on Eestis avalikult läbi rääkimata. “Mina ei ole täheldanud, et seda oleks tehtud riigikogu tasemel või ka ühiskonnas või ka avalikkuses,” märkis Kaljulaid.
“Kas sellest omavahel on rääkinud valitsus ja president, seda ma loomulikult ei tea, aga meie kõigi eeldus ja ootus on, et enne selliste seisukohtade võtmist toimuks riigisisene konsultatsioon, kus püütakse jõuda ühisele arusaamisele, kuidas Eesti sellesse ettepanekusse või protsessi suhtuma peaks,” rääkis Kaljulaid.
Territooriumitest
Mis puudutab Karise antud intervjuud USA telekanalile NBC, kus riigipea ütles, et Ukraina peaks ise otsustama võimalik territooriumite Venemaale loovutamise üle, ütles Kaljulaid, et Karise sõnumit on osaliselt valesti mõistetud.
“Antud juhul ma sain ikkagi mõttest nii aru, et president rõhutas, et Eesti territooriumite loovutamist, või Venemaa poolt okupeeritud territooriumeid Venemaa osana tunnistada või tunnustada ei kavatse. Ja punkt kaks, et kui üldse mingeid kokkuleppeid tehakse territooriumite osas, siis see on Ukraina riigi otsus. Seetõttu, et sõjas ju sõdivad ja ka kaotusi kannavad ukrainlased ise,” rääkis Kaljulaid.
Ta lisas, et territooriumitega sama oluline on Ukraina suveräänsus ja Ukrainala antavad julgeolekugarantiid.
“Ka president Volodõmõr Zelenski ja teised Ukraina esindajad on öelnud, et praegusel hetkel, kus julgeolekugarantiide paketis on suures piires kokku lepitud liitlaste ja partneritega läänes, kus majandusküsimused ja majandusküsimusi reguleerivad lepped on ka suures osas valmis, siis territooriumite küsimus on üks nendest kõige keerulisematest probleemidest, mida pole siiamaani õnnestunud lahendada,” rääkis Kaljualaid.
“Paratamatult, juhul kui nüüd pooled on huvitatud sõjategevuse lõpetamisest lähimal ajal, territooriumi küsimus, paratamatult kokkuleppe osa, peab ühel või teisel viisil olema. Vastasel juhul see sõda lihtsalt läheb edasi,” lisas Kaljulaid.