Eesti uueks suursaadikuks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures Brüsselis saab senine Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk. Järgmine Eesti suursaadik USA-s ei ole veel teada.
President Alar Karis kutsus tagasi senise Eesti suursaadiku NATO juures Jüri Luige ja nimetas uueks suursaadikuks Kristjan Priki.
Saadikud vahetuvad suve teises pooles.
Prikk on olnud alates 18. juulist 2021 Eesti suursaadik USA-s. Luik suursaadik NATO juures 25. augustist 2021.
Kristjan Prikk on sündinud 15. veebruaril 1977. aastal. Tal on strateegiaõpingute magistrikraad Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžist (2013) ning Tartu Ülikooli politoloogia eriala bakalaureusekraad.
Prikk on töötanud kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning olnud riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor. Aastatel 2010–2013 töötas Prikk Eesti saatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna. Alates 2017. aasta juulist jätkas ta kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, alates 17. augustist 2018 kuni suursaadiku kohale asumiseni oli Prikk kaitseministeeriumi kantsler.
Välisminister Margus Tsahkna (E200) märkis, et Priki kogemused kaitsevaldkonnas ja Ameerika Ühendriikide suursaadikuna tulevad talle Brüsselis kasuks.
“Kui vaatame praegust olukorda, siis NATO on meile eksistentsiaalse tähtsusega liit, kus peame olema aktiivsed. Kristjan Priki taust ja värske kogemus Ameerika Ühendriikidest ning uue [president Donald] Trumpi administratsiooniga tulevad väga palju kasuks. See valik oli meie jaoks väga selge,” sõnas Tsahkna.
Välisministri sõnul on Prikil ka spetsiifiline arusaam, kuidas käib sõjaliste võimete ülesehitamine NATO raames, kuna kaitseväe kantslerina oli selle planeerimise juures.
“Prikk teab väga hästi meie uusi regionaalseid kaitseplaane ja kui me vaatame neid eesmärke, mis on seatud ka viie protsendi raames, siis meid Eestina eelkõige huvitab mitte ainult see protsendi täitmine aastaks 2035, vaid reaalsete kaitseplaanide elluviimine ja NATO saadikul on siin väga suur roll,” lausus Tsahkna.
Tsahkna: Luik tegi pingelisel ajal väga head tööd
Tsahkna märkis, et viimased aastad on NATO-s väga pingelised olnud ning ametist lahkuv Jüri Luik on suursaadikuna väga head tööd teinud.
“Tuletame meelde näiteks artikkel nelja konsultatsioone, mida Eesti nõudis septembris, aga ka läbirääkimisi, mis puudutavad viie protsendi eesmärkide saavutamist, ja kaitsevõimete eesmärkide saavutamise, mis on olnud Eesti poolt kõvasti lükatud NATO raames. Samamoodi Läänemere missiooni ehk siis Baltic Sentry ja ka Eastern Sentry ellukutsumine. Väga palju on juhtunud meie regioonis ja kindlasti Jüri Luigel meie suursaadikuna on seal olnud väga suur roll.”
Luige edasisi samme ei osanud välisminister kommenteerida.
“Saadikud vahetuvad ikkagi suve teises pooles. Jüri Luik, ma loodan, kindlasti jätkab Eesti riiki teenimist ühes või teises vormis, nii et eks me näeme,” lausus Tsahkna.
Küsimusele, kas Jüri Luigest võiks saada järgmine Eesti president, vastas Tsahkna: “Jüri Luigest kui järgmisest presidendist on räägitud kogu selle aja, mil olen olnud poliitikas – ja see on olnud üle 20 aasta. Eks see sõltub kõik poliitilistest valikutest ja ka Jüri Luige enda tahtest. Mina isiklikult näen küll, et järgmine Eesti Vabariigi president peaks kindlasti omama selget arusaama välispoliitikast ja julgeolekupoliitikast, kuna me elame väga turbulentsetel aegadel.”
Tsahkna lisas, et erakonnas ei ole seda teemat arutatud, kuid tema isiklikult sellele vastu ei ole.
Tulevane saadik USA-s peab jõudma Trumpi lähikonda
Uut Eesti suursaadikut USA-s pole veel valitud. Välisminister rõhutas, et tegemist on Eesti jaoks kõige olulisema suursaadiku kohaga.
“See ei ole enam klassikaline diplomaadi töö – ta on ikkagi inimene, kes peab jõudma ka Trumpi lähikonda, ta peab esindama seal väga selgelt Eesti huvisid, aga seisma ka Euroopa, Ameerika Ühendriikide vaheliste pingeliste olukordadega silmitsi. See ei ole lihtne valik, aga kindlasti meie välisteenistuses neid inimesi on,” ütles Tsahkna.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov märkis, et USA saadiku ülesanne on olla sõnumitooja, kuid ka ligipääsu saavutamine nende inimeste juurde, kes Ameerika poliitikat kujundavad.
“Ameerikas on neid inimesi päris palju. Loomulikult administratsioon, kongress, teised otsustustasandid, mõttekojad ja akadeemiline maailm, ärimaailm,” sõnas Vseviov.
“See ülesanne on päris mitmekesine ja selle inimese hakkamasaamine niisuguses turbulentses olukorras nõuab muidugi külma närvi ja suutlikkust üldist pilti haarata,” lisas ta.