Kui Põlvamaal Kanepi vallas asuvast Veskimõisast poole pärinud, Saksamaal Berliinis elavad õde-venda Jutta ja Karl-Heinz, üks novembri viimasel ja teine detsembri esimesel päeval, uksekella peale koduukse avasid, seisid selle taga tundmatud eestlased. «Mu kliendid olid šokeeritud algselt ja proovisid nendega viisakalt suhelda,» rääkis pärijaid esindav õigusbüroo Unilaw jurist Mihkel Nukka.

End osaühingu Metsaserv esindajatena tutvustanud mehed läksid pikema jututa asja juurde: firma oli Jutta ja Karl-Heinzi onutütre käest ära ostnud mõttelise poole kahest mõisakinnistust, kus kasvab suures osas mets. Nukka sõnul olnuks õel-vennal oma onutütre osa eelisostuõigus samadel tingimustel, kuid nad ei teadnud tehingust.

Kaasomaniku tulevaste pärijate nõusolekuta küsis firma kinnistusraamatu kandega samal päeval keskkonnaameti käest ühel kinnistul kasvava metsa mahavõtmiseks raieload (metsateatised). Keskkonnaamet andis midagi küsimata samal päeval esimese loa välja ja firma saatis harvesterid metsa. Raiet märkas kohalik elanik ja andis sellest Saksamaal elavatele pärijatele teada, mispeale võtsid need ühendust Nukkaga, kes raielube vaidlustama asus.