
Hiljuti vahendas meedia Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnu, et tema olevat koos võimuliiduga Riigikogu korda teinud. Esmaspäeval selgus, et kaos Riigikogus on täielik ning juhatuse üks osa tõlgendab töö- ja kodukorda nii, nagu tahab.
Kogu tekkinud konflikti aluseks oli see, et juhatus oli eelmisel nädalal pooleli jäänud tegemised uue nädala töökavasse paigutanud mitte nii, nagu näeb ette töö- ja kodukorra seadus, vaid mingi Hussari suva järgi, kusjuures Riigikogu esimehe seletused kinnitasid, et mingit loogikat tekitatud kaoses polnud, Hussar lihtsalt rikkus seadust.
Asja võttis kokku Martin Helme: “Ma siin kuulan ja mõtlen, et sellest päevakorrast ainult üks punkt täna on tehtud kodukorraseaduse järgi. See on see, et neljapäeval jäi punkt pooleli ja jätkub esmaspäeval sealt, kus ta pooleli jäi. See punkt on õiges kohas. Aga kui te räägite siin nüüd sellest neljapäevasest ülejäänud päevakorrast, siis siin olete te küll teinud piibellikus mõõtkavas seaduserikkumist, et esimesed viimasteks ja viimased esimesteks. Kui ikkagi Keskerakonna päevakorrapunkt oli neljapäeval kolmas ja umbusaldamine oli neljapäeval teine päevakorrapunkt, siis täna nad selles järjekorras siin peaksid olema, mitte armulikult panna ta nädala viimaseks punktiks, Keskerakonna punkt. See on puhas seaduserikkumine ja see tuletab mulle meelde ühte pealkirja. Ma artiklit ei hakanud lugema, kuidas Riigikogu esimees kuulutas aasta lõpul, et parlament on korda tehtud. No ei ole korras! Toimub järjekordne täielik seaduserikkumine. Ja ma ei saa aru, mis kompromissist me räägime, kui lihtsalt võetakse fraktsioonilt võimalus ära seadusejärgset tegevust.”
Lauri Hussar oma seadusrikkumisi ei tunnistanud ja nii jäi opositsioonil üle vaid variant võtta oma esmaspäevased arupärimised päevakorrast välja, et saada võimalus Istanbuli konventsiooni teema käsitlemiseks ja minister Hendrik Johannes Terrase umbusaldamiseks.
Riigikogu esimees tegi veel ühe huvitava vangerduse – nimelt kasutas ta vastustes mitte Riigikogu töö- ja kodukorra seadust, vaid selle kommenteeritud varianti, nii nagu ei kasuta paljud võimuliidu tegelased enam Põhiseadust, vaid selle kellegi poolt kokkukirjutatud kommentaari. Seaduste ja Põhiseaduse asemel kasutatakse mingi juristi arusaama sellest.
Riigikogu töös ilmneb üha enam ka tsensuuri, et lihtkodanikud ei näeks parlamendis toimuvat – esmaspäeval katkestati e-valimiste arutelu ülekanne korruptsioonivastases erikomisjonis just hetkel, mil üks osalistest asus kirjeldama võimalust e-valimisi rikkuda; eelmisel nädala tekkis “must auk” ülekandesse siis, kui Varro Vooglaiu ja liberaalide vaidlus muutus viimastele ebameeldivaks.
Riigikogu pole enam demokraatia kants.
Uued Uudised