Mööblirestauraator Jaanis Ermann on uuel katsel püsinud kaine 12 päeva. Tal on selja taga üle 200 päeva kestnud kainus, kuid ka korduvad tagasilangused, mida ta kirjeldab kui tsüklilist võitlust sõltuvusega, kus lahingusse minnes on ette teada, et võita ei ole võimalik.

Jaanis rääkis avameelselt „Vikerhommikus“, et alkohol ei ole tema jaoks enam ammu nauding, vaid viis end probleemidest välja lülitada. „See aitab ära kaduda, mitte mõelda, lülitada end teisele kanalile,“ kirjeldas ta, et alkoholist sai toimetulekumehhanism läbipõlemise ja lahendamata sisemiste pingete vastu. Paraku tähendab see vaid probleemide edasilükkamist, need kuhjuvad ja tulevad hiljem veel valusamalt tagasi.

Ta rääkis ausalt ka süütundest ja lubadustest, mida sõltlane annab nii endale kui lähedastele. Jaanise sõnul on kõige raskem see, et lähedastel on varasemate pettumuste tõttu üha keerulisem neid lubadusi uskuda. „Sa tahad päriselt, südamest öelda, et ma püüan, aga nemad on juba nii mitu korda haiget saanud,“ selgitas ta.

Abi otsides on Jaanis proovinud nii anonüümseid tugigruppe, tasulisi raviprogramme kui ka riiklikke abivõimalusi. Tema hinnangul on just tasuta riiklik tugi olnud kõige siiram ja toetavam. „Kui raha on vahel, kaob tihti siirus. On vahe, kas inimene päriselt kuulab või teeb lihtsalt oma tööd,“ ütles ta ja rõhutas, et ükski süst ega tablett ei aita, kui inimene ise ei taha muutust.

Jaanise hinnangul on vastuolu ilmne: suitsetamist piiratakse ja häbimärgistatakse, samal ajal kui alkohol on igal pool lihtsasti kättesaadav. „Alkohoolik ei toimi ei enda ega riigi jaoks. Ometi on alkohol odav ja igal pool olemas,“ ütles ta, lisades, et ühiskonnal tuleks sellele probleemile palju tõsisemalt otsa vaadata.

Jaanis tõdes: „Kui saad kõva häälega rääkida ja keegi päriselt kuulab, siis on kergem. Üksi enda sees rääkides sellest kasu ei ole. “ Ta avaldas lootust, et tema lugu aitab kellelgi teisel abi otsida või endas muutuse soovi ära tunda.