Arhiiv

Blinken: hävitajad F-16 on juba Ukraina poole teel

Oluline kolmapäeval, 10. juulil kell 22.55:

– Hollandi ja Taani antavad hävitajad F-16 on juba teel Ukrainasse ning need võetakse kasutusse veel sel suvel, ütles USA välisminister Antnony Blinken;

– Norra saadab Kiievile kuus hävitajat F-16;

– Taani rahastab otseselt Ukraina relva- ja laskemoonatootmist;

– Ukraina ja Luksemburg sõlmisid julgeolekuleppe;

– Diplomaadid: NATO ütleb, et Ukraina on pöördumatul teel liikmesuseni;

– USA ja liitlased annavad Ukrainale neli Patrioti;

– Kuberner: Venemaa ründas Harkivi oblastit 28 drooniga;

– Venemaa ründas rakettidega Odessa sadamat, kaks hukkunut;

– Kiievi raketirünnaku ohvrite arv kasvas 34-ni;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit.

Blinken: hävitajad F-16 on juba Ukraina poole teel

Hollandi ja Taani tarnitavad hävitajad F-16 on juba teel Ukraina poole, ütles USA välisminister Antnony Blinken. Tema kinnitusel jõuavad need Ukraina relvajõudude kasutusse juba sel suvel.

“Just praegu toimub Taani ja Hollandi lennukite F-16 Ukrainasse toimetamine,” ütles Blinken kolmapäeval Washingtonis NATO tippkohtumise raames toimunud üritusel esinedes. Ta lisas, et need lennukid lendavad Ukraina kohal hiljem sel suvel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et hävitajate F-16 saabumine Ukrainale aitab tuua sõja lõppu lähemale. “F-16-d toovad õiglase ja kestva rahu lähemale, näitavad, et terror on määratud läbikukkumisele kõikjal ja igal ajal,” ütles riigipea sotsiaalmeedias.

Blinken lisas, et järgmise paari päeva jooksul avalikustatakse Ukraina jaoks uskumatult jõuline pakett, mis loob selge ja tugeva silla Ukraina NATO-liikmesusele.

Norra saadab Kiievile kuus hävitajat F-16

Norra saadab Ukrainale kuus hävitajat F-16, ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.

Tarned algavad 2024. aastal, ütles Støre NATO tippkohtumisel Washingtonis.

Norra peaminister teatas Oslo plaanist saata hävitajad F-16 Kiievisse mullu augustis.

F-16 on USA neljanda põlvkonna mitmeotstarbeline kergehävitaja, mis on olnud kasutuses alates 1978. aastast. Seda peetakse kõige menukamaks neljanda põlvkonna hävitajaks, kokku ehitati üle 4600 lennuki.

Samal ajal väidavad ameerika ametnikud ajalehe The Standard andmetel eraviisiliselt, et arvestades Vene õhujõudude ja kaitsesüsteemide tugevust ei mõjuta need lennukid pärast kuudepikkust väljaõpet saabudes lahinguväljal midagi.

Taani rahastab otseselt Ukraina relva- ja laskemoonatootmist

Taani on esimene NATO riik, mis rahastab otseselt Ukraina relva- ja laskemoonatootmist, teatas kolmapäeval meediakanal Ukrinform.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov kirjutas sellest sotsiaalmeedias ja märkis, et esimene leping sõlmitakse lähiajal.

Kohtumisel Taani kaitseministri Troels Lund Poulseni ja Hollandi kaitseministri Ruben Brekelmansiga arutas Umerov ühisettevõtete loomist ja kaaluti relvatootmises ühisinvesteeringute mudelit, mis aitab tugevdada Ukraina kaitsevõimet.

“Selleks loob kaitseministeerium kaitsefondi, millest saab meie välisliitlaste peamine partner ühisettevõtete loomisel,” sõnas kaitseminister ning tänas Taanit ja Hollandit Ukraina toetamise eest.

Ukraina ja Luksemburg sõlmisid julgeolekuleppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Luksemburgi peaminister Luc Frieden allkirjastasid kolmapäeval Washingtonis kahepoolse julgeolekuleppe.

“Allkirjastasime Washingtonis Luksemburgi peaminister Luc Friedeniga julgeolekukoostöö lepingu meie riikide vahel. Luksemburg jätkab sõjalise abi osutamist Ukrainale ja panustab veelgi meie rahva elude kaitsmisesse,” sõnas Zelenski sotsiaalmeedia vahendusel.

Riigipea sõnul keskendub lepe kahe riigi poliitilisele ja väärtuspõhisele koostööle.

“Luksemburg toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone, meie jätkuvat tugevdamist Euroopa ja Euro-Atlandi suunal – Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja sõjalise liiduga NATO – ning aitab kaitsta ja taastada ka meie kultuuripärandit. Tänan Luksemburgi õigluse ja rahu valimise eest!” jätkas Zelenski.

Diplomaadid: NATO ütleb, et Ukraina on pöördumatul teel liikmesuseni

NATO riigid soostusid kolmapäeval kirjutama Washingtoni tippkohtumise lõppdeklaratsiooni, et Ukraina liigub pöördumatul rajal liikmesuse suunas, ütles mitu diplomaati.

Diplomaatide sõnul toetab lõppdeklaratsioon – mis siiski tuleb esmalt ametlikult heaks kiita – Ukrainat “selle pöördumatul rajal täieliku euroatlantilise lõimumiseni, sealhulgas NATO-liikmesuseni”.

Venemaa ründas Harkivi oblastit 28 drooniga

Vene relvajõud pommitasid kolmapäeva hommikul Kozatša Lopanit ja Kupjanskit, ütles Harkivi kuberner Oleh Sõnehubov.

“10. juuli kell 05:03, Kupjansk. Pommitamise tagajärjel sai kahjustada gaasitoru, kaks eramut ja hävis logistikataristu objekt. Kella kaheksa paiku Harkivi rajoon, Derhatšõ hromada Kozatša Lopani küla. Pommitamise tagajärjel sai kannatada külanõukogu hoone,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Sõnehubovi sõnul heitsid sissetungijad viimase 24 tunni jooksul oblastisse 28 liugpommi. Kupjansk-Vuzlovõis hukkus õhurünnaku tagajärjel kaks tsiviilisikut (73-aastane mees ja 67-aastane naine), neli sai vigastada.

Lisaks põles pommitamise tagajärjel maha kasarmutüüpi elumaja ja kõrvalhoone, kannatada sai neljakorruseline elamu ning hävis üks eramu. Borštševois langesid vaenlase lennukipommid okasmetsa. Tsirkunõs said pommitamise tagajärjel kannatada eramu ja abihooned.

Venemaa ründas rakettidega Odessa sadamat, kaks hukkunut

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva rakettidega Odessa sadamataristut, hukkus kaks inimest, ütles oblasti kuberner Oleh Kiper.

“Öösel ründas vaenlane rakettidega Odessa oblastit. Agressori sihtmärgiks oli Odessa oblasti sadamataristu. Avaldan siirast kaastunnet omastele ja sõpradele,” edastas ta sotsiaalmeedias.

Samuti sai Kiperi sõnul üks inimene, valves olnud madrus, vigastada.

Lisaks said allakukkunud prahi tõttu kannatada laod, veokid ja aurik. Laeva vigastuse tõttu tekkis leke.

Kiievi raketirünnaku ohvrite arv kasvas 34-ni

Esmaspäevase Kiievi raketirünnaku ohvrite arv kasvas 34 inimeseni, ütles kolmapäeval linna sõjaväevalitsuse juht Serhi Popko.

“Täna hommikul kella üheksa seisuga on Kiievis 08.07.2024 raketirünnakus hukkunuid juba 34,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Kiievi linnavalitsuse pressiteenistus täpsustas, et Ohmatdõti haiglas hukkus kaks inimest, Volodõmõr Salskõi tänava elumajas 14 inimest, sealhulgas viis last, Dominioni ärikeskuses seitse, Adonise kliinikus üheksa, Lukjanivska metroojaama lähedal kaks inimest. Vigastada sai 121 inimest, sealhulgas kümme last.

Päästjate kiire tegutsemise tulemusena õnnestus päästa kümme inimest, neist kolm on lapsed.

Kiievile toimunud raketirünnakute tagajärgede likvideerimisel osales 798 inimest ja 185 tehnikaühikut.

Kokku sai rünnaku tagajärjel kannatada või hävis 129 hoonet. Kustutati 11 tulekahju kogupinnaga 3380 ruutmeetrit.

Varem teatas Popko, et teisipäeva kella 17 seisuga oli Kiievis raketirünnakus surma saanud 33 inimest.

Liitlased annavad Ukrainale neli Patrioti

President Joe Biden ütles, et ajalooline annetus, mis hõlmab uut USA Patrioti süsteemi, on osa NATO jõupingutustest kaitsta Ukrainat Venemaa õhurünnakute eest.

Saksamaa, Rumeenia ja Holland olid juba varem teatanud Patrioti saatmisest. Itaalia pakub omalt poolt eraldi raketisüsteemi.

“Täna anname teada, et pakume Ukrainale ühiselt täiendavaid strateegilisi õhutõrjesüsteeme, sealhulgas Ühendriikide, Saksamaa ja Rumeenia annetatud Patrioti patareid, Hollandi eestvõttel koos teiste partneritega hangitud Patrioti võtmekomponendid ning Itaalia SAMP-T süsteemi. Need viis strateegilist õhutõrjesüsteemi aitavad kaitsta Ukraina linnu, tsiviilelanikke ja sõdureid,” seisis avalduses.

Õhutõrjesüsteem Patriot Autor/allikas: SCANPIX/AFP/CHRISTOF STACHE

Märgitakse, et liitlased töötavad selle nimel, et veel tänavu teatada täiendavate strateegiliste õhutõrjesüsteemide tarnimisest Ukrainasse. Lähikuudel kavatsevad USA ja partnerid varustada Ukrainat kümnete taktikaliste süsteemide, sealhulgas NASAMS-ite, HAWK-ide, IRIS T-de ja Geparditega.

Valge Maja veebilehele postitatud avalduse olid allkirjastanud USA president Joe Biden, Hollandi peaminister Dick Schoof, Saksa liidukantsler Olaf Scholzi, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Rumeenia presidendi Klaus Iohannis ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Kiiev: Venemaa teated Jasnoborodõvka hõivamisest ei vasta tõele

Donetski oblastis Pokrovski rajoonis asuv Jasnobrodõvka küla on endiselt Ukraina kaitsejõudude kontrolli all, ütles Hortitsa väerühma kõneisik Nazar Vološin agentuurile Interfax.

“Eilses kokkuvõttes teatas mõrtsukriigi kaitseministeerium, et Vene vägi hõivas Donetski oblasti Pokrovski rajooni Jasnobrodõvka küla ja parandas sellega oma taktikalist seisundit. Hortitsa väerühm märgib, et see on järjekordne Vene propagandistide vale,” ütles kõneisik.

Ta rõhutas, et vaenlase avaldatud teave ei vasta tegelikkusele ning Jasnobrodõvka on Ukraina kaitseväe kontrolli all.

“Ukraina kaitsevägi kontrollib olukorda sel suunal ja nimetatud küla ümbruses. Väärib märkimist ja rõhutamist, et tänahommikuse seisuga ei olnud mingit vaenlase edenemist märgata, selles asulas ei ole Vene väge,” ütles kõneisik. 

Kiievis lõppesid Venemaa raketirünnaku järgsed päästetööd

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas 10. juuli hommikul, et seoses Venemaa massiivse raketirünnakuga 8. juulil on otsingu- ja päästeoperatsioonid Kiievis lõppenud.

Venemaa väed korraldasid 8. juulil raketirünnaku pealinnale, tappes 33 inimest ja vigastades 121. Üks Venemaa rakett tabas otse Ohmatdõti lastehaiglat.

“Need on olnud traagilised, pingelised ja kurnavad päevad,” teatas riiklik päästeteenistus Telegramis. “Päästjad ja kümned seadmed on pidevalt rususid eemaldanud, püüdes päästa igat elu.”

Kokku päästsid hädaabitöötajad rünnaku järel 11 inimest.

33 hukkunu hulgas oli viis last. Vigastatute seas oli ka kümme last.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

  • elavjõud umbes 554 510 (võrdlus eelmise päevaga +1100);
  • tankid 8180 (+2);

  • jalaväe lahingumasinad 15 715 (+11);

  • suurtükisüsteemid 15 051 (+36);

  • mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

  • õhutõrjesüsteemid 883 (+3);

  • lennukid 361 (+0);

  • kopterid 326 (+0);

  • strateegilised ja taktikalised droonid 11 973 (+51);

  • tiibraketid 2389 (+36);

  • autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 269 (+57);

  • laevad / paadid 28 (+0);

  • allveelaevad 1 (+0);

  • eritehnika 2531 (+15).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe otse allikast

Kommenteeri