Laine Randjärv (1985–2011 Laine Jänes; sündinud 30. juulil 1964 Moskvas[1]) on Eesti poliitik ja kultuuritegelane.

Ta on olnud Tartu linnapea (2004–2007) ja Eesti kultuuriminister (2007–2011). Randjärv on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta Riigikogu I aseesimees.[2]

Haridus

Ta on õppinud Tartu 10. Keskkoolis ja lõpetanud 1983. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal cum laude. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal[3] cum laude. Diplomitöö: "Roland Laasmäe ja Tartu meeskoor "Gaudeamus"" (juhendaja Kuno Areng). 1996. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes muusika alal. Magistritöö: "Kooriliteratuuri õpetamise probleeme Eesti keskastme muusikakoolides" (juhendajad Toomas Siitan ja Kuno Areng).

Randjärv oli Tartu Ülikooli doktorantuuris ajaloo erialal.[millal?] 9. mail 2013 üritas ta Tartu Ülikoolis kaitsta doktoritööd "Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal" (juhendajad Aadu Must (Tartu Ülikool) ja Kuno Areng (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), oponendid Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool)). Töö jäi kaitsmata. Tartu Ülikooli sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.[4]

Ta on saanud Estonian Business Schoolist executive coach '​i AoEC diplomi[viide?] ning täiendanud end ACC tasemeni.[viide?]

Balti Assamblee Riigikogu istungite saalis, 2014

Töökäik

Riigikogu esimees Ene Ergma ja Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv
Spordiajakirjanik Lembitu Kuuse ja kultuuriminister Laine Randjärv Võru Spordikeskuse staadioni avamisel, 2009

Aastatel 2009–2015 oli ta Pelgulinna Sünnitusmaja toetusfondi patroon.[6]

Poliitiline tegevus

Ta oli aastatel 2002–2022 Eesti Reformierakonna liige.[7]

2002. aastal kandideeris ta kohalike omavalitsuste valimistel ning sai Tartu abilinnapeaks Andrus Ansipi juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembril 2004 valiti ta Tartu linnapeaks.

2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti kolmas tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta.[8] Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis Keskerakonnaga.[9]

Aastatel 2005–2007 oli Laine Jänes Läänemere Linnade Liit (UBC) asepresident.[viide?]

2007. aastal kandideeris Laine Jänes riigikogu valimistel. Talle anti 9303 häält ning ta sai XI Riigikogu koosseisu liikmeks. Tema häältesaak oli üle Eesti paremuselt kolmas, kohe pärast Andrus Ansipit ja Edgar Savisaart.[10]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses kultuuriminister.[11]

2009. aastal kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning sama aasta sügisel ka kohalike omavalitsuste valimistel Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013. aastal Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kogus Randjärv 718 häält ja valituks ei osutunud.[12]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Laine Randjärve nime all[13] Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv Riigikogu I aseesimees.

2015. aastal kandideeris Randjärv Riigikogu valimistel Harjumaa/Raplamaa piirkonnas ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. Aprillist 2015 kuni novembrini 2016 oli ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. 2011. ja 2014. aastal oli ta Balti Assamblee president[viide?] ning 2011–2015 Riigikogu Eesti Balti Assamblee parlamendidelegatsiooni president.[viide?]

Poliitikast lahkumine

14. septembril 2018 valis SA Eesti Kontsert nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikmeks, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud.[14]

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. 12. veebruaril 2019 valis Viimsi vallavolikogu ta Viimsi vallavanemaks. 3. detsembril 2019 teatas Randjärv, et astub vallavanema kohalt tagasi, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil.[15]

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda.[16] Reformierakonnast lahkus ta 11. jaanuaril 2022.

Juunist 2026 on ta Tallinna Lauluväljaku juht. Ta läbis selleks avaliku konkursi, kus oli üle poolesaja kandidaadi.[17]

Loominguline tegevus

Koorijuhina

Töö kooridega

Laulupidude ja laulupäevade juhatamine

Ta on juhatanud Tartu laulupidu (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), öölaulupidusid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

Kirjastustegevus

Laine Randjärv asutas 2020. aastal oma kirjastuse Kvart. 2021. aastal andis ta selle kaudu välja raamatu "Põhjamaa päikese kullas", mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980. Raamat oli 2021. aastal üks Eesti Kooriühingu Aasta Teo auhinna nominente.[18]

Raamatute autor

Raamatute koostaja ja/või väljaandja

  • "Rahva eesel. Asinus vulgi. Mitme rahva mõistujutt". SE&JS, 2010. ISBN 9789949902750 (idee autor, koostaja)
  • Anton Hansen Tammsaare "Naine ja mees. Inimene ja tahtmine. Mõtted". SE&JS, 2011. ISBN 9789949910168 (koostaja)
  • Eino Tamberg "Peeglitrikid. Mõtted ja luule". SE&JS, 2012. ISBN 9789949925209 (kaaskoostaja)
  • Käbi Laretei "Okas ja Käbi. Armastus. Tuneesia". SE&JS, 2012. ISBN 9789949925230 (raamatu idee autor, koostaja)
  • Margaret Thatcher. "Kõned ja intervjuud. Valik". SE&JS, 2013. ISBN 9789949940165 (idee autor, koostaja)
  • Laine Randjärv "Euroopa. Väärtused. Euroopast eurooplasele". SE&JS, 2014. ISBN 9789949954711 (koostaja)
  • Laine Randjärv ja Ave Nahkur. "Meie küla eided otsivad tarkuse teri". Vanasõnade kogumik. SE&JS, 2015. ISBN 9789949954797 (koostaja)
  • Laine Randjärv ja Ave Nahkur. "Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid". Vanasõnade kogumik. SE&JS, 2015. ISBN 9789949966547 (koostaja)
  • Laine Randjärv ja Ave Nahkur. "Meie küla loomad teritavad tarkusehambaid". Vanasõnade kogumik. SE&JS, 2016. ISBN 9789949966578 (koostaja)
  • Laine Randjärv ja Ave Nahkur. "Meie küla rahvas ehitab tarkuse riiki". Vanasõnade kogumik. SE&JS, 2016. ISBN 9789949984442 (koostaja)
  • Ülo Erik. "Ühed ERIKlised metsalood". Agentuur Neli OÜ, 2018. ISBN 9789949883035 (toimetaja ja väljaandja)
  • "Nekrut läheb sõtta". Kustas Riedebachi päevikud (1897–1917). Agentuur Neli OÜ, 2019. ISBN 9789949889907 (toimetaja ja väljaandja)
  • Mart Erik. "Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus". Kvart, 2022. ISBN 978-9916-9644-0-8 (toimetaja ja väljaandja)
  • Mart Erik. "Melomaani memuaarid". Kvart, 2024 (väljaandja ja kaanefoto autor)

Helisalvestis

  • 2002 – "Ikka veel...". Naiskvinteti Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat.

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa on geodeesiateadlane ja õppejõud Jüri Randjärv.[viide?]

Laine Randjärv oli 22 aastat abielus insener Viljar Jänesega (sündinud 1964), neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu lahutati 2010. aastal.[13]

2022. aastast on tema elukaaslane Mart Erik.[21]

Viited

  1. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43.
  2. ↑ Riigikogu XII koosseis. Riigikogu koduleht.
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43
  4. ↑ Johanna-Kadri Kuusk (2.07.2020). "Laine Randjärv loobub doktoritöö kaitsmisest: "See on keeruline bürokraatia."". Õhtuleht. Vaadatud 6.07.2020.
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43, 44
  6. ↑ Vilja Kiisler. Laine Randjärv: pärast surnud jänese lavastust elan ma kõik üle LP/Delfi, 22.05.2026.
  7. ↑ Äriregistri päring (Vaadatud 4. aprillil 2011.)
  8. ↑ Kajar Kase (2.11.2008). "Reformierakond kavatseb Tartus valimised võita". Postimees.
  9. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 13
  10. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 38
  11. ↑ "Kes? Mis? Kus? 2008, lk 36
  12. ↑ "Euroopa Parlamendi valimised 2014". Vabariigi Valimiskomisjon. Juuni 2014.
  13. 1 2 Aigi Viira (1. september 2007). "Laine Jänes: Armastusse usun ma siiski ikka veel!". Õhtuleht.
  14. ↑ Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets (05.11.2018). "Advokaat: Randjärv jääb ikkagi Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks". ERR.ee, Postimees.
  15. ↑ "Laine Randjärv teatas, et astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi" Delfi, 3. detsember 2019.
  16. ↑ Toomas Sildam (28. jaanuar 2020). "Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel". ERR.ee.
  17. ↑ Tallinna Lauluväljaku uueks juhiks saab Laine Randjärv Tallinna Lauluväljaku koduleht, 12.05.2026.
  18. ↑ Selgunud on koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate nominendid 2021! Eesti Kooriühing
  19. ↑ "Riigikogu aseesimehele Laine Randjärvele anti Armeenia parlamendi aumedal". Riigikogu koduleht. 12.03.2015.
  20. ↑ "President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest" ERR, 30. jaanuar 2026
  21. ↑ Timofei Sarap. Ametlikult koos! Laine Randjärv kinnitab suhet ettevõtja Mart Erikuga: oleme elukaaslased! Õhtuleht.ee, 25.02.2023.

Välislingid

Eelnev
Raivo Palmaru		 Eesti kultuuriminister
2007–2011		 Järgnev
Rein Lang
Eelnev
Andrus Ansip		 Tartu linnapea
2004–2007		 Järgnev
Urmas Kruuse
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Laine_Jänes