See artikkel räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit Tõnu Anton (omavalitsustegelane)

Tõnu Anton (sündinud 26. aprillil 1953 Pärnus) on eesti jurist, endine poliitik ja riigikohtunik. Ta oli aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ning 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee juhataja. Aastatel 1993–2016 oli ta Riigikohtu liige, sealhulgas aastatel 1993–2014 Riigikohtu halduskolleegiumi esimees.^[1]

Anton kuulus nende 69 Ülemnõukogu liikme hulka, kes 20. augustil 1991 hääletasid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.^[2]

Anton lõpetas 1971. aastal Pärnu 1. Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Seejärel õppis ta aspirantuuris kuni 1982. aastani.^[1]

1968. aasta suvel töötas Anton abitöölisena Pärnu linna teeninduskombinaadi Säde tsehhis nr 5.^[1]

1975. aastal asus ta tööle Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees, algul vaneminspektorina. Aastatel 1977–1979 oli ta elamispinna arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja ning 1979–1990 täitevkomitee sekretär. Aastatel 1979–1982 ja 1987–1990 oli ta ka Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu liige.^[1]

1990. aasta veebruarist aprillini töötas Anton Tartu Kommertspanga juhatuse aseesimehena.^[1]

Anton osales 1980. aastate lõpul Eesti poliitilise ja õigusliku süsteemi ümberkujundamises. Ta oli üks 17. novembril 1989 vastu võetud uue Ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid.^[1]

1990. aasta Ülemnõukogu valimistel valiti Anton Tartu linnavalimisringkonnast nr 21 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Ülemnõukogus kuulus ta Rahvarinde saadikugruppi ja kuni 1. juunini 1991 sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni. Ta oli Ülemnõukogu õiguskomisjoni esimees, kuulus Ülemnõukogu juhatusse ning kuni 18. märtsini 1991 ka Ülemnõukogu Presiidiumi.^[3]

28. juunil 1990 moodustas Ülemnõukogu Eesti Vabariigi riigiõiguslike aluste väljatöötamiseks töögrupi, mille esimeheks kinnitati Anton.^[4]

20. augustil 1991 hääletas Anton Ülemnõukogus Eesti riikliku iseseisvuse taastamise poolt.^[2] Hiljem on ta kuulunud iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmeid ühendavasse 20. Augusti Klubisse.^[2]

1993. aastal sai Antonist taastatud Riigikohtu liige. Ta kuulus Riigikohtu halduskolleegiumisse aastatel 1993–2016 ning oli aastatel 1993–2014 selle esimees.^[1]

Anton kuulus aastatel 1993–2006 ja uuesti aastatel 2011–2014 ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse.^[1]

Riigikohtuniku ametist lahkus ta 26. aprillil 2016 seoses pensionile jäämisega.^[7]

Anton on olnud muu hulgas Eesti Õiguskeskuse nõukogu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu liige.^[1]

Tõnu Antoni isa oli Pärnu kultuuritegelane ja Pärnu linna vapimärgi kavaler Arnold Anton (1921–2022).^[8]

Tõnu Antoni tütar on jurist, õigusteadlane ja õiguskantsler Ülle Madise.^[9] 2. septembril 2026 valis Riigikogu Madise Vabariigi Presidendiks; ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.^[10]

• 1999 – Valgetähe II klassi teenetemärk, õigusteadlasena tehtud töö eest^[11]
• 2006 – Riigivapi II klassi teenetemärk, Eesti Vabariigi taastaja ja edendajana^[12]