Tangshani maavärin on 20. sajandi suurim seismiline katastroof, mis toimus 1976. aasta 28. juuli öösel kell 3.42 kohaliku aja järgi. Maavärina magnituud oli 7,8.

Maavärina hüpotsenter asus otse Tangshani linna all, Pekingist 160 km ida suunas. Suur Hiina tööstuslinn hävis ning 243 000 inimest suri; majanduslik kahju oli hinnanguliselt 2 miljardit USA dollarit.

4. veebruaril 1975 toimus Tangshanist 400 km kirdes Haichengi maavärin, mis oli umbes sama tugev (7,5 magnituudiga), ent selles hukkus vähem inimesi – 2041. Hiina valitsus väitis, et see tõestab Hiina sotsialistliku süsteemi üleolekut ja maavärinate maoistliku ennustusmeetodi tõhusust. Tegelikult ei antud enne Haichengi maavärinat ühtki ametlikku hoiatust ega valitsuse korraldust. Kohalik omavalitsus oletas eeltõugete põhjal, et tulemas on midagi veel suuremat ja hakkas elanikke evakueerima. Kasuks tuli see, et maa värises Haichengis õhtupoolikul, kui inimesed polnud enam tööl ega maganud veel. Tangshani maavärin toimus seevastu ilma ühegi eeltõuketa kohaliku aja järgi kell kolmveerand neli öösel, kui inimesed magasid.

Valitsuse esimene ametlik hinnang hukkunute kohta ilmus alles 1979. aasta novembris, enam kui 3 aastat hiljem. Varasemad hinnangud pärinesid välismaalt, ent välismaalasi Tangshani kohapeale uurima ei lastud ja seetõttu polnud hinnangud usaldusväärsed.

Traditsioonilise Hiina uskumuse järgi tähendab maavärin taevaliku korra tõrget ja seda, et valitsus on kaotanud taeva soosingu. 1976. aasta augustis toimus Ida-Tiibetis Songpan-Pingwu 7,2 magnituudiga maavärin, mis tekitas ebausklike seas arvamuse, et taevas on valitsuse peale pahane, sest valitsuse ülesanne on loodusõnnetused ära hoida.

9. septembril 1976 suri Mao Zedong. Samal aastal, pärast Tangshani ja Songpan-Pingwu maavärinaid, lõppes kultuurirevolutsioon ja Nelja jõuk, kuhu kuulus Mao Zedongi lesk Jiang Qing, kaotas võimu.