Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidifotode põhjal
Valgusreostus New Yorgis (2004)
Augustiöine perseiidide vaatlus Luhasoos. Fotol on lisaks ühele perseiidile näha ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus

Valgusreostuseks (inglise keeles light pollution) nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.[viide?]

Nagu iga muugi keskkonnareostus, näiteks õhu-, vee- ja mürareostus, kahjustab ka valgusreostus loodust, elutingimusi ja tervist.

Valgusreostus on tööstusliku tsivilisatsiooni kõrvalnähtus. Valgusreostust tekitavad nii hoonete välis- ja sisevalgustus, tänavavalgustus kui ka valgustatud välireklaamid ja valgusreklaamid. Oma panuse annavad sellesse rohke tehisvalgustusega äriettevõtted, kontorid, tööstusrajatised, spordirajatised jms. Kõige rängem[viide?] on valgusreostus tihedasti asustatud tööstuspiirkondades iseäranis Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valgushulk on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme.

1980. aastatel pandi alus ülemaailmsele Pimeda Öötaeva liikumisele, mille eesmärk on teadvustada ühiskonnale valgusreostuse probleeme ja mõjutada seadusloomet valgusreostuse vähendamiseks. See liikumine algas kõigepealt astronoomide hulgas.

Keskkonnamõju

Valgusreostus kahjustab ökosüsteeme, sest ajab segi öö ja päeva vahelise rütmi. Valgusreostus raskendab nende röövloomade elu, kes on harjunud pimedas jahti pidama, sest saakloomad märkavad neid kergemini ja jõuavad paremini põgeneda. Valgusreostus raskendab merel olevate loomade ja lindude orienteerumist, sest häirib nende suunataju. Kõrghoonete valgustus ajab rändlinde segadusse. Mõjutatud on öösiti õitsevad lilled, keda tolmeldavad ööliblikad. See võib viia nende hukkumiseni.

Valgusreostuse tagajärjel muutub tähistaevas heledamaks, mis tekitab probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam taeva foonil nii hästi välja ning mõõtmiste täpsus väheneb. Observatooriumid on valgusreostuse vältimiseks kolinud tavaliselt maailma kõige hõredamalt asustatud piirkondadesse. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub.[viide?]

Tervisemõju

Valgusreostusega on seostatud Alzheimeri tõve suuremat esinemistõenäosust reostatud piirkondades.[1] Lisaks seostub see inimeste ülekaalulisuse, unehäirete, närvirakkude degeneratsiooni ja teatud vähivormide esinemissageduse kasvuga.[2]

Valgusreostus Eestis

Eestis tehti esimene suurem uuring valgusreostuse kohta 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel.[3]

Riigikogule esitati küll 2015. aastal seda käsitleva atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu, kuid esitatud kujul see seadus lugemist ei läbinud.[4]

2022. aastal kasvas valgusreostus hüppeliselt, muu hulgas oli märgata kesklinliku valgusreostuse laienemist aedlinna. Ajalooliselt madalama valgusreostuse tasemega piirkondi, näiteks Nõmmet ja Põhja-Tallinna, on hakanud mõjutama kinnisvaraarendusega kaasnev tänavavalgustuse ehitus. Võrreldes Soomes asuva Turu ja Rootsis asuva Göteborgi linnaga kasvas Tallinna valgusreostus sellele eelnenud kümne aastaga enam kui kolm korda kiiremini.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Betts, Anna (6. september 2024). "Light pollution at night may increase risk of Alzheimer's, study finds". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 28. aprillil 2025.
  2. 1 2 ERR (28. september 2023). "Tallinna valgusreostus on koroona järel hüppeliselt kasvanud". ERR. Vaadatud 29. septembril 2023.
  3. "Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 15. augustil 2018.
  4. Jaan-Juhan Oidermaa. "Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks" ERR Novaator, 20. märts 2019

Välislingid