Uusimaa (soome Uusimaa, rootsi Nyland) on Soome ajalooline maakond Lõuna-Soomes Soome lahe rannikul.

Piirkond kujunes keskajal oluliseks asustus- ja kaubanduspiirkonnaks ning selle alal paikneb tänapäeval Soome pealinn Helsingi[1]. Uusimaa ajalooline maakond tekkis keskajal Rootsi riigi laienemise käigus, kui piirkonda asustati märkimisväärselt rootsikeelset elanikkonda[2].

Keskajal kuulus Uusimaa Rootsi riigi koosseisu ja oli üks selle ajaloolisi maakondi (landskap). Piirkonna nimi tähendab soome keeles „uut maad”, viidates uuele asustuspiirkonnale Rootsi riigi idaosas.

Uusimaal asusid Soome keskaegsed linnused: Borgbackeni kindlus, Porvoo juures; Grabbacka linnus; Haapaniemi linnus; Raasepori linnus; Sjundby linnus; Sipoo linnus; Junckarsborgi linnus.

Rootsi halduskorralduses jagunes maakond läänideks ning need omakorda häraditeks (eesti k. kihlakondadeks), mis koosnesid mitmest kihelkonnast. Uusimaa tähtsamateks linnadeks kujunesid varakult, umbes 1380. aastal linnaõigused saanud Porvoo (rootsi k. Borgå) ja 1550. aastal rajatud Helsingi ( rootsi k. Helsingfors).

Rootsi suurvõimu aegsed Rootsi kuningriigi alad (1635), sh Uusimaa ja Häme lääni alad

1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldusega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel keskaegsetest ajaloolisest maakonnapõhisest haldusjaotusest ja maakondade asemel said 1. järgu haldusüksusteks läänid[3] Rootsi kuningriigi ajalooliste maakondade asemel moodustati haldusüksustena: läänid sh. Uusimaa ja Häme lään (Nylands och Tavastehus län)[4].

Geograafia

Ajalooline Uusimaa paikneb Soome lahe rannikul ning hõlmab rannikuala ja saarestikku. Piirkond on üks tihedamini asustatud alasid Soomes.

Tänapäeval langeb ajaloolise maakonna territoorium suures osas kokku Soome haldusmaakondadega Uusimaa ja Ida-Uusimaa (ajalooline haldusüksus).

Viited

  1. ↑ Eesti entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Valgus, 1996, lk 611
  2. ↑ Eesti ajalugu III: Rootsi ja Poola aeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 46–47
  3. ↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 12
  4. ↑ Matti Walta, Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714, s. 181-198, ISBN 9789529342082

Kirjandus

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Uusimaa_(ajalooline_maakond)