Stockholmi metroo (rootsi keeles Stockholms tunnelbana) on Rootsi pealinna Stockholmi metroosüsteem. Metroo esimene liin avati 1. oktoobril 1950 ning see oli esimene metrooliin Põhjamaades. 2026. aasta seisuga on Stockholmi metroo kogupikkus 110 km ja see koosneb kolmest liinist kokku seitsme haruliiniga. Metroos on kokku 100 jaama, millest 47 on maa-alused ja 53 maapealsed. Metroovõrk kuulub Stockholmi piirkonnale (Region Stockholm) ning seda haldab Stockholmi maakonna ühistranspordiasutus SL (Storstockholms Lokaltrafik).[1] See on Rootsi ainus metroosüsteem.
Metroo kolm värvikoodiga liini – roheline, punane ja sinine – moodustavad kokku seitse eri marsruuti erinevate lõppjaamadega.[2] Kõik marsruudid läbivad kesklinna. Kolme liini peamine ümberistumisjaam on T-Centralen, kus need omavahel ristuvad. Lisaks sellele on veel kolm olulist ümberistumisjaama: Fridhemsplan, Slussen ja Gamla stan.
Stockholmi metrood on sageli nimetatud "maailma pikimaks kunstigaleriiks", sest enam kui 90 jaama 100-st on kaunistatud kunstiteostega. Jaamades leidub skulptuure, looduslikke kaljuvorme, mosaiike, maalinguid, valgusinstallatsioone, graveeringuid ja reljeefe, mille on loonud üle 150 kunstniku.[3]
Liinid
| Liin | Lõik | Esimene avamine | Pikkus | Peatusi |
|---|---|---|---|---|
| T10 | Kungsträdgården–Hjulsta | 31.08.1975 | 15,1 km | 14 |
| T11 | Kungsträdgården–Akalla | 05.06.1977 | 15,6 km | 12 |
| T13 | Norsborg–Ropsten | 05.04.1964 | 26,6 km | 25 |
| T14 | Fruängen–Mörby centrum | 05.04.1964 | 19,5 km | 19 |
| T17 | Åkeshov–Skarpnäck | 17.04.1958 | 19,6 km | 24 |
| T18 | Alvik–Farsta strand | 01.10.1950 | 18,4 km | 23 |
| T19 | Hässelby strand–Hagsätra | 09.09.1951 | 28,6 km | 35 |
| Kogu metroo | 110 km | 100 | ||
Metroojaamu
Viited
- ↑ "Stockholm". European Metropolitain Transport Authorities. Vaadatud 30. juulil 2026.
- ↑ "Metro map for Stockholm". Tunnelbanakarta.se. Vaadatud 30. juulil 2026.
- ↑ "Stockholm Metro: The World's Longest Art Gallery". Twisted Sifter. Vaadatud 30. juulil 2026.