Kihelkonnad Leningradi oblasti Ingeri aladel, 1930ndad aastad

Serepetta kihelkond oli ajalooline Ingerimaa kirikukihelkond, territoriaalne luteriusu Ingerimaa kiriku halduspiirkond Ingerimaal.

Serepetta kihelkonnakirik, Serepetta Miikaeli kirik (1846) (vene k. Кирха Святого Михаила) asus Serepetta (vene k. Žerebjatki) külas.

Serepetta Miikaeli kirik (1911)

Algset[1] Novabura[2] (soome k. Uusi-Puura) kirikukihelkonda Ingerimaa kubermangu Koporje lääni Samoskoj pogostis[3] on mainitud juba 1640. aastal[4][5] ja Rootsiaegne kihelkonnakirik asus Uusi-Puura külas ning 1644. aastani oli ühine koguduse kirikuõpetaja Hevaa kihelkonnakogudusega.

1735. aastal ehitati Serepettasse uus puitkirik, kuhu 1748/1752 viidi kihelkonnakeskus ja 1846. aastaks esitati uus kivikirik.

Peter von Köppeni Peterburi kubermangu 1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:
nr. 1 vadjalaste asualad;
nr. 2 ingerlaste asualad;
nr. 3 äyrämöiste asualad;
nr. 4 savakote asualad;
nr. 5 eestlaste asualad;
nr. 6 karjalaste asualad;
nr. 7 saksa asunikekolooniate asualad

Serepetta[6] (rootsi k. Serebetta[2], saksa k. Serebetta[7]) kirikukihelkond kuulus Ida-Ingerimaa praostkonda, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas. Venemaa keisririigi ajal kuulus Serepetta kihelkond Peterburi kubermangu Peterhofi maakonda[7].

1859. aastal oli Serepetta koguduses 1 132[7] soomlast (äyrämöised ja savakod[2]), 1905. aastal ca 1 600 soomlast, ca 1 200 eestlast, 41 sakslast, 4 rootslast ja 1 lätlane, 1917. aastal 1 619 soomlast ja 1 594 eestlast[4] inimest.

1920ndatel aastatel eraldus koguduse eesti osa ning Kaprio ja Serepetta eestlased moodustasid ühise koguduse.

Kihelkonna külad

Serepetta kirikukihelkonda kuulusid Ingeri külad: Ahokylä, Äilälä, Boola, Hoseritsa, Jakove, Joenkylä, Keski-Ruitsa, Kivikko, Kläsinä, Kondova, Korkka, Kyprynkylä, Levola, Lopuhkina, Malkusi, Martisi, Motolitsa, Muhkovitsa, Nikkarila, Perliisilä, Riekkinä, Ruitsankontu, Saastrova, Savolssina, Serepetta, Slepinä, Suokylä, Terentilä, Uusi Dobrenitsa, Uusi Medusa, Uusi Poru, Uusi Puura, Vääräperä, Väinkylä, Vanha Dobrenitsa, Vanha Medusa, Vanha Poru, Vanha Puura, Velikaisi, Vilppusi, Ylä-Ruitsa[4][6]

Viited

  1. ↑ Novabura koguduse ja kihelkonnanimetus muutus, Serepetta, Akatemiasampo
  2. 1 2 3 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, s. 142
  3. ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 129, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
  4. 1 2 3 Приход Serepetta / Серепетта, Жеребятки, www.inkeri.ru
  5. ↑ Serepettan seurakunta, Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)
  6. 1 2 Serepettan seurakunnan kylät, Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)
  7. 1 2 3 Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 94

Kirjandus

  • Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 94–95
  • Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, s. 142-143. 13. Serebetta.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Serepetta_kihelkond