Peeter I

Rõuge kihelkond (lühend Rõu; saksa keeles Kirchspiel Rauge) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Piirkonna ajalugu

Rõuge kihelkond tekkis 16. sajandil. Paikkonna varasem kihelkondlik kuuluvus pole teada. Rõuge kiriku rajas ilmselt 1550. aastatel Rõuge mõisnik Kursell.

Tartu kreisi kihelkond sai Põhjasõjas kannatada. Sõjas kannatada saanud kirik lammutati ning 1729. aastal hakati uut rajama. 1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, sh Rõuge kihelkonnast Võru kreis^[1], maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn.

Rõuge kihelkonna mõisad

Rõuge kirikumõis (Pastorat Rauge)
Vana-Kasaritsa mõis (Alt-Kasseritz)
Vastse-Kasaritsa mõis (Neu-Kasseritz)
Rogosi mõis (Rogosinsky mit Sirgo)
Pindi mõis (Bentenhof)
Rõuge mõis (Rauge mit Reinshof)
Saaluse mõis (Salishof mit Neu-Salishof und Alla mois)^[küsitav]
Uue-Saaluse mõis (Neu-Salishof)^[küsitav]
Leevi mõis (Löweküll)
Sänna mõis (Sennen ehk Sennenhof mit Körgepallo)
Kõrgepalu mõis
Tsooru mõis (Fierenhof ehk Fierhof, mit Pulsti)
Pulsti mõis
Vana-Roosa mõis (Rosenhof ehk Schönangern mit Wirola und Hödersberg)
(Alt-Kaffe)^[küsitav]
(Neu-Kaffe)^[küsitav]
Vastse-Nursi mõis (Neu-Nursie)
Vana-Nursi mõis (Alt-Nursie, mit Arrosar)
Haanja mõis (Hahnhof)
Juba mõis (Quellenhof)
Krabi mõis (Schönangern)
Kõrgessaare mõis (Hohentannen)
Luutsniku mõis (Lutznik)
Mäesaare mõis (Almenau)
Otsa mõis (Otza), Pindi mõisa kõrvalmõis
Plaani mõis (Plani) Haanja mõisa kõrvalmõis
Vana-Saaluse mõis (Waldhof)
Viitina mõis (Kosse)

Rõuge kihelkonna vallad

Kihelkonna alad tänapäeval

Rõuge kihelkond oli pindalalt üks Eesti suuremaid. Tänapäeval jääb kunagise Rõuge kihelkonna territoorium peamiselt Võru maakonda ning väike osa ka Põlva maakonda. Endise kihelkonna aladel asuvad Rõuge, Antsla ja Räpina vald.