Oskar Kalmisto (kuni 1921. aastani Trinkmann;[1] 21. oktoober 1899 Vao vald Võnusvere küla – 1. aprill 1949 Karlag, Karaganda oblast[2]) oli Rakvere linnanõunik ja linnapea, Rakvere Teatri asjaajaja-raamatupidaja, Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja ja Tapa Gümnaasiumi direktor.

Haridustee

Õppis Avispea külakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja 1914–1917 Tartus Kooliõpetajate Ühisuse Kaubanduskoolis (mis ei andnud keskharidust).[3] [4]

Seetõttu võttis Kalmisto 1919., 1920., 1921. ja 1922. aasta suvel osa Tartu ülikooli juures korraldatud keskkooliõpetajate asetäitjate ettevalmistamise kursustest eesti keele alal, pedagoogilis-metoodilistest kursustest ja keskkooliõpetajate edasiharimiskursustest.[3][4]

1939 lõpetas Kodanliku Õhukaitse üldettevalmistamise kursuse ja sooritas vastava katse.[4]

Tööelu ja poliitiline karjäär

1917/1918. õppeaastal töötas Kalmisto Avanduse vallas Pudivere koolis abikooliõpetajana.[5]

1919–1924 töötas ta Tapa Ühisgümnaasiumis õpetaja kohusetäitjana.[3]

1924–1931 töötas Kalmisto Rakvere linna Ühisgümnaasiumis eesti keele õpetaja kohusetäitjana.[3]

1920. aastate teisel poolel juhatas Kalmisto Rakvere linna Ühisgümnaasiumis kirjandusringi, kuhu kuulus 1928/29. õppeaastal 121 liiget. Samuti korraldas Kalmisto õpilaste kirjatööde alusel vaidluskoosolekuid, kus kujunesid ägedad diskussioonid. Kirjandusringil oli oma ajakiri Labyrint.[6] Ühisgümnaasiumist oli Kalmisto sunnitud lahkuma, kuna tal polnud õpetajakutset.[7]

1931. aasta novembrist[8] kuni 1. detsembrini 1934[9] töötas Kalmisto Rakvere õhtuse eragümnaasiumi õpetaja kohusetäitjana.

20. mai 1934 nimetati Oskar Kalmisto Rakvere linnanõunikuks, kus vastutas tervishoiu, sotsiaalhoolekande, maakorralduse ning tööstuse ja kaubanduse valdkondade eest.[10] Linnanõunikuna töötas ta kuni 1940. aasta 1. augustini, kui oli sunnitud kommunistide riigipöörde tõttu ametist lahkuma.[11]

1940–1941 ja 1944 töötas ta Rakvere Teatris dramaturgi ja raamatupidajana.[12]

8. augustist 1941[13] kuni 1. juulini 1943[14] töötas Kalmisto Saksa okupatsiooni ajal Rakvere linnapeana. Ametisse valimise põhjuseks peeti seda, et Kalmisto tundis hästi asjaajamist linnas ja tal oli kohalike elanike usaldus. Kalmisto vallandati linnapea ametist, kuna ei teinud sakslastega piisavalt koostööd.[7]

1943. aasta 1. juulist kuni 1944. aastani töötas ta Tapa Gümnaasiumi direktorina.[15][16]

Vahistamine ja surm

Oskar Kalmisto vahistati kommunistide poolt 14. novembril 1944. aastal. Vahistamise põhjuseks oli töötamine Saksa okupatsiooni ajal linnapeana ning sakslasi soosiva artikli avaldamine ajalehes.[2][17]

Eeluurimine kestis üle aasta ning ta mõisteti viieks aastaks parandustööde laagrisse.[7] Tribunal tema üle toimus 20. juunil 1946, süüdimõistev otsus VNFSV kriminaalkoodeksi §58-3 järgi.[2]

Parandustöölaagri metsatöödel tulistas valvur Oskar Kalmistot jalga, kuna arvati, et ta tahab põgeneda. Laagrihaiglas veetis Kalmisto mitu kuud, kuid kui 1949. aasta märtsis hakati poliitvange erilaagritesse eraldama, tuli ka temal lahtiste haavadega teele asuda. Pärast rongi pealt mahatulemist tuli tal koos teiste poliitvangidega kõndida 50–60 km jäises Kasahstani kliimas. Pika teekonna kestel vangide rivi lagunes ning kolonni hakkasid ründama stepihuntide salgad. Valvuritel lõppesid padrunid ning nad pagesid. Levisid jutud, et huntide saagiks oli langenud ka eestlasi, teiste hulgas Oskar Kalmisto.[18]

Isiklikku

Oskar Kalmisto abiellus 14. juulil 1924 Narvas Alide Wilhelmine Krabbi`ga (18. september 1896 – 5. aprill 1967), kes oli Rakvere linna II algkooli, hiljem Rakvere I Keskkooli õpetaja.[19]

Viited

  1. "Riigi Teataja". Riigi Teataja. 1922 Lisa nr 1: 9. 3. jaanuar 1922.
  2. 1 2 3 "Otsing · Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991". www.memoriaal.ee. Vaadatud 13. juulil 2026.
  3. 1 2 3 4 Rakvere linna Ühisgümnaasiumi teenistuskiri
  4. 1 2 3 Rakvere linnavalitsuse teenistuskiri
  5. Rakvere linna Ühisgümnaasiumi teenistuskiri – kiri: Avanduse vallavalitsus, 22.02.1919 nr 457
  6. Rakvere Gümnaasium 1912–1997. Tallinna Raamatutrükikoda. 1997. Lk 19.
  7. 1 2 3 Alide Kalmisto kiri ENSV peaprokurörile 26.11.1965
  8. Kiri Rakvere linnakoolivalitsusele EV Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsuse poolt 22.10.1931 nr 33618
  9. Kiri Rakvere linnakoolivalitsusele EV Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsuse poolt 24.11.1934, nr 3109
  10. EV Siseministeeriumi Administratiivosakonna kiri Rakvere linnavalitsusele 15. mai 1934 nr 314
  11. Siseministri käskkiri nr 100; Rakvere linnavolikogu otsus 2. aug 1940 protokoll nr 71
  12. Grünfeldt, Inna (5. juuni 2011). "Muuseum tutvustab Rakvere linnarahvast". Virumaa Teataja.
  13. Rakvere linnavalitsuse koosoleku protokoll 8. august 1941 nr 1
  14. Sisedirektooriumi omavalitsuse Osakonna juhataja käskkiri nr 112 – 2. juulil 1943
  15. Järva Maakoolivalitsuse kiri 9. juuli 1943 nr 360
  16. "II maailmasõda – aasta 1943". Tapa Muuseum. Vaadatud 13. juulil 2026.
  17. Artikkel 8. augustil 1942 Virumaa Teatajas "Tere tulemast, saksa sõdur!"
  18. Rajari, Ella (1993). Eilne jõgi. Kultuur & Elu. Lk 55–58.
  19. Rakvere linna perekonnaregister, köide 6, lk 408