Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor
Mikroprotsessorite pooljuhttehnika areng 1970–2014

Mikroprotsessor on ühel või väikesel arvul integraallülitustest koosnev protsessor, mis sisaldab aritmeetika-, loogika- ja juhtimiselektroonikat, et teostada arvuti keskprotsessori (CPU) tööd.

Personaalarvutite maailmas on sõnad "mikroprotsessor" ja "keskprotsessor" sünonüümid.

Mikroprotsessor ei ole sama, mis mikrokontroller. Mikroprotsessoril puudub sisseehitatud mälu ja sisend/väljund võimekus.

Tööpõhimõte

Mikroprotsessor on mitmeotstarbeline programmeeritav seade, mis võtab sisendina vastu digitaalse info, töötleb seda vastavalt mälus salvestatud masinakäskudele ja annab tulemuse digitaalse väljundina.[1] See on näide järjendloogikast, sest on olemas sisemine mälu (ehk registrid). Mikroprotsessorid töötlevad andmeid kahendsüsteemis esitatud arvude ja sümbolite järgi.

Ehitus

Integraallülituse (mikrokiibi) keerukus on seotud füüsiliste piirangutega, mis seavad piiri ühele kiibile paigutatavate transistoride arvule, sisemiste ühenduste maksimaalsele arvule ja võimsusele, mida kiip soojusena eraldab. Tehnoloogilised uuendused muudavad keerukamate ja võimsamate kiipide tootmise teostatavaks.

Minimaalne hüpoteetiline mikroprotsessor võib sisaldada ainult aritmeetika-loogikaplokki (inglise k. arithmetic logic unit, lühend ALU) ja juhtseadet (juhtloogika osa). ALU teostab tehteid nagu liitmine, lahutamine ja loogikatehted nagu NING (AND), VÕI (OR) ja Välistav-või (XOR).

Iga ALU-ga sooritatava operatsiooni (tehte) järel seatakse üks või mitu lippu (tunnust) olekuregistris (status register). Need on nulltulemi tunnus (zero flag), negatiivse tulemi tunnus või tunnused (sign flag jt), ületäitumine (carry flag) ja teised. Juhtseade (juhtloogika osa) hangib käsu operatsiooni koodid (opcode) mälust ja algatab suvalise ALU tehete jada, mis on vajalik antud käsu täitmiseks. Üks operatsiooni kood võib mõjutada mitut andmete "teed" ehk siini, registrit ja teisi protsessori osasid.

Integraallülituste tehnoloogia arenguga on muutunud võimalikuks toota võimekamaid protsessoril üksikul kiibil. Võime paigutada rohkem transistoreid kiibile on võimaldanud sõna suurusel areneda algsest 4-st ja 8-st bitist kuni 64 bitini tänapäeval. Ujukomaarvudega arvutuste kiirendamiseks on mikrokiipidega integreeritud ujukomaarvutusüksus, mis kiirendab ujukomatehteid.

Suutlikkus paigutada suurt hulka transistore ühele kiibile võimaldab paigutada mälu protsessoriga samale kiibile. Protsessori vahemälu on kordades kiirem muust mälust arvutis ning suurendab arvuti jõudlust. Kuna protsessorite nõutav andmete kiirus ületab välise mälu kiirust on vahemälu vajalik, et protsessori kiirust mitte piirata.

Kiirus ja võimsus

Mikroprotsessoreid on võimalik otstarbeks valida oma sõna pikkuse järgi, mis näitab kompleksuse taset. Pikemad sõnad võimaldavad iga tsükliga teostada rohkem tehteid, kuid sellega kaasneb suurem kiip, mis vajab rohkem energiat. Mikrokontrollerid ja manussüsteemid kasutavad tihti 4–16-bitilisi protsessoreid väikese suuruse ja energiatarbe tõttu. Pikemad sõnad on vajalikud, kui on vaja töödelda suuremas koguses andmeid efektiivselt.

Kasutamine

Madalahinnaliste integraallülitustega arvutite tulek on muutnud tänapäevast ühiskonda. Üldotstarbelisi mikroprotsessoreid kasutatakse personaalarvutites arvutusteks, teksti töötlemiseks, multimeedia kuvamiseks ja suhtlemiseks interneti kaudu. Mikroprotsessorid on veel kasutusel manussüsteemides, mis on muutnud paljud igapäevased esemed palju kasutajasõbralikumaks ning otstarbe poolest ka efektiivsemaks. Näiteks on laialdaselt kasutusse tulnud autodesse sisseehitatud navigatsioonisüsteemid, nutitelefonid, digitaalkaamerad, MP3-mängijad jne, mis on kõik saanud reaalsuseks mikroprotsessorite arengu tõttu.

Mikroprotsessorid võimaldavad panna arvuti tuhandetesse esemetesse, mis traditsiooniliselt polnud arvutiga seonduvad. Need hõlmavad suuremaid ja väiksemaid majapidamisseadmeid, autosid, autovõtmeid, tööriistu ja testseadmeid, mänguasju, suitsuandureid ja audio- ja visuaalseadmeid. Tooted nagu mobiiltelefonid, DVD-videosüsteemid ja HDTV-ülekandesüsteemid vajavad võimsamaid ja soodsamaid mikroprotsessoreid. Järjest rangemad saastekontrolli standardid nõuavad autode tootjatelt mikroprotsessorite kasutamist mootori juhtimissüsteemides, et hoida kontrolli all heitgaaside väljapaiskamist erinevates auto töötamistingimustes. Mitteprogrammeeritavad juhtimissüsteemid vajaksid mikroprotsessoritega võrreldavate tulemuste saavutamiseks keerukaid, kohmakaid ning kalleid mehaanika-, elektromehaanika- või elektroonikarakendusi.

Mikroprotsessori mikroprogrammi (juhtprogrammi) saab kergelt muuta vastavalt toote vajadusele. See võimaldab erinevatele mudelitele tootesarjas lisada erinevaid funktsioone või parandada varasemaid vigu minimaalsete täiendavate kuludega.

Omadused

Mikroprotsessoritel on palju omadusi, mis mõjutavad jõudlust ning efektiivsust.[2]

  • Taktsagedus näitab, mitu impulssi sekundis taktgeneraator suudab toota, iga impulsiga on võimalik täita osa käsust.
  • Sõna pikkus määrab kui suurt andmehulka on võimalik ühe tehtega töödelda, 64-bitine protsessor suudab kaks 64-bitist arvu ühe tehtena liita, 32-bitise protsessori puhul vajaks see mitut tehet. Samuti suudavad suurema sõna pikkusega mikroprotsessorid hallata suuremat kogust mälu.
  • Käsustik on masinkäskude kogu, mis määrab kuidas programmid protsessoriga suhtlevad. Kaks suuremat käsustiku liiki on CISC, kuhu kuulub personaalarvutites laidaldaselt kasutusel x86 ja x86-64 ning RISC, mille alla kuulub ARM, mida kasutab enamus telefone ning uuemad Apple'i M-seeria protsessorid.
  • Suurem tuumade arv võimaldab mitmeid käske paralleelselt täita.
  • Mitmelõimelisus või hargtöötlus (multithreading) võimaldab üksikul füüsilisel tuumal käituda kahe loogilise tuumana, suurendades jõudlust.

Ajalugu

Apollo navigatsiooniarvuti loogikamoodul. Üksikud integraallülitused on joodetud trükkplaadile.
Apollo navigatsiooniarvuti loogikamoodul 1960. aastatest. Üksikud integraallülitused on joodetud trükkplaadile.

Enne mikroprotsessoreid ehitati väikeseid arvuteid mitmetest trükkplaatidest, millele oli omakorda paigaldatud mitmeid integraallülitusi. Mikroprotsessorid integreerisid need integraallülitused ühele seadmele, vähendades suurust ja hinda ning suurendades töökindlust.

Esimesed mikroprotsessorid

Üldiselt peetakse maailma esimeseks mikroprotsessoriks Intel 4004 protsessorit. See oli 4-bitilise sõnapikkusega protsessor, mis sisaldas kõiki keskprotsessoriks vajalikke komponente ühel kiibil, kuid reaalseks kasutuseks vajas kaasprotsessoreid. 4004 oli turul kättesaadav alates 1971. aastast Busicom kalkulaatorites ning hiljem samal aastal eraldiseisva protsessorina.[3] Kuigi mitmed firmad olid varem loonud sarnaseid "kalkulaatoreid kiibil" polnud need üldkasutatavad mikroprotsessorid, kuna ei olnud võimelised lugema ümberprogrammeeritud käske välisest mälust.[4]

Intel 8008 mikroprotsessor
Intel 8008

Inteli 4004 oli oma võimekuses piiratud ning see asendus väga kiiresti 8-bitiliste protsessoritega. Esimene kaubanduslikult edukas 8-bitiline protsessor oli Inteli 8008, mis jõudis turule 1972. aastal. Aasta varem valmistas Texas Instruments sarnase 8-bitilise protsessori TMX1975, kuid see ei saavutanud edu turul.[5]

Kui laiendada mikroprotsessori mõistet, saab pidada mitut süsteemi esimeseks. Kui pidada mikroprotsessoriks ALU-d kiibil võib esimeseks nimetada Richard Boyseli 1968. aasta eksperimente Fairchild Semiconductor's, või tema disainitud AL1-e, mida toodeti 1969. aastast tema loodud Four Phase Systems poolt, kuigi AL1 ei olnud iial müügil üksikuna, vaid suurema süsteemi osana.[6] Kui lubada mitmest kiibist koosnevaid protsessoreid, mis loovad kompleksema terviku saab esimeseks pidada Autonetics D200-t või Garrret AiResearchi MP944. D200 koosnes 24 kiibist ning kasutati peamiselt militaarrakendustes. MP944 oli F-14 hävituslennuki CADC (ingl. k Central Air Data Computer) ning võeti kasutusse 1970. aastal.[7] Terve süsteem koosnes 28 kiibist ning kasutas 20-bitilisi sõnu, kuid keskprotsessori töö sooritamine oleks teoorias võimalik ühe kuni kolme kiibiga.[8] MP944 oli võimeline reaalajas arvutama kuuenda astme polünoome. Ameerika Ühendriikide Merevägi hoidis MP944 salastatuna kuni 1998. aastani, mille tõttu ei ole see laiemalt tuntud.

Mikroprotsessorite areng

Protsessorite tehnoloogia areng
Pilt Tootja Tüüp Tehno-
loogia		 Transistoride
üldarv		 Aasta
TI TMS1000 8000 1971
Intel 4004 2300 1971
Intel 8008 10 μm 3500 1972
Intel 8080 4500 1974
MOS 6502 5000 1975
TI TMS9900 8000 1976
Zilog Z80 8500 1976
Intel 8086 29 000 1978
Intel 8088 29 000 1979
Motorola 68000 68 000 1979
Intel 80286 134 000 1982
Intel 80386 1 μm 275 000 1985
Intel 80486 1,2 milj 1989
Intel Pentium 0,8–0,25 µm 3,1 milj 1993
Motorola 68060 2,5 milj 1994
Intel Pentium Pro 5,5 milj 1995
AMD K5 4,3 milj 1996
Intel Pentium II 350 nm 7,5 milj 1997
AMD K6 8,8 milj 1997
Intel Pentium III 250–130 nm 9,5 milj 1999
AMD K6-III 21,3 milj 1999
AMD K7 22 milj 1999
Intel Pentium 4 180–65 nm 42 milj 2000
Intel Itanium 25 milj 2001
AMD Barton 54 milj 2003
Intel Pentium M 130–90 nm 77 milj 2003
AMD K8 106 milj 2003
Intel, HP Itanium 2 220 milj 2003
Intel Itanium 2 592 milj 2004
Sony/
IBM/
Toshiba		 Cell 241 milj 2006
Intel Core 2 Duo 65 nm 291 milj 2006
Intel Core 2 Quad 582 milj 2006
Intel μCore
Itanium 2		 1,7 mld 2006
IBM Power6 65 nm 789 milj 2007
Intel Core i7 45–10 nm 731 milj 2008
AMD K10 758 milj 2009
Intel Core i7 2600K 0,9 mld 2010
AMD Bulldozer 32 nm 1,2 mld 2011
Intel Core i7 3930K 32 nm 2,3 mld 2011
Intel Core i7 4770K 1,4 mld 2013
AMD Kaveri 2,4 mld 2014
Intel E5-2699 v3 22 nm 5,6 mld 2014
Intel E7-8890 v4 14 nm 7,2 mld 2016
AMD Ryzen Thread-
ripper 1950X		 14 nm 9,6 mld 2017
Apple M2 Ultra[9] 5 nm 134 mld 2023
Apple M3 Ultra[10] 3 nm 184 mld 2025[11]

 

Isoleeritud paisuga väljatransistori ristlõige (siin: n-kanaliga MOSFET)

Protsessorite tehnoloogia arengujärke iseloomustatakse eelkõige integraallülituse põhielementide – pingega tüüritavate transstorlülitite – suurusega ja kiibile mahtuvate transistoride arvuga. Nende elementide suurust väljendati esialgu isoleeritud paisuga väljatransistori paisu pikkusega mikromeetrites ja seejärel nanomeetrites, näiteks "90 nm tehnoloogia". Aga juba 1994. aastast on see (nanomeetrites väljendatav suurus) muutunud pigem turundusterminiks, millel puudub otsene, standarditud seos elementide mõõtmete või nende paigutustihedusega (transistoride arvuga kiibil pindalaühiku kohta).[12]

Mikroprotsessorite jõudluse kasv jälgib Moore'i seadust, mis väidab, et transistorite arv kiibil kahekordistub iga kahe aasta (või 18 kuu) tagant [13]. Samas ei ole jõudluse kasv sõltunud ainult transistorite arvust, vaid ka mitmetest uutest tehnoloogiatest ja optimisatsioonidest, mida on alates 1970. aastatest arendatud.

1970. aastad

1970. aastatel toodeti esimesed kiibid, mida saab nimetada mikroprotsessoriteks. Kümnendi jooksul arenesid protsessorid algsetest 4-bitilistest mudelitest kuni 8-, 16- ja isegi üksikute algsete 32-bitiliste[14] protsessoriteni. Üheks olulisemaks protsessoriks oli Inteli 8086 aastast 1978, mis tõi esimesena kasutusele x86 arhitektuuri. See on jätkuvalt kasutusel pea 50 aastat hiljem, küll aga muudetud kujul.[15]

1980. aastad

Mikroprotsessorite areng jätkus, toimus kiire hüpe 32-bitiliste protsessorite suunas ning kasutusele võeti CMOS lülitused, mis võimaldasid väiksemat voolutarvet ning efektiivsemaid protsessoreid[16]. Protsessorid hakkasid aina rohkem sisaldama eriotstarbelisi elemente, nagu mäluhaldusüksusi ja ujukomaarvutusüksusi, mis olid varem kaasprotsessorid või muud välised lisaseadmed. Sellel ajal hakkasid turule ilmuma esimesed RISC-protsessorid, näiteks Motorola 88000[17].

1990. aastad

Personaalarvutite suurenev nõudlus ajendas mikroprotsessorite arengut. 32-bitiline arhitektuur muutus üldiseks standardiks, kuid loodi ka esimesed 64-bitilised disainid.

Protsessorite taktisagedus jõudis kümnendi lõpuks 1 GHz piirini üksikute AMD Athlon ning Intel Pentium III protsessoritel. Samuti võeti kasutusele mitmed uued tehnoloogiad ning meetodid, nagu dünaamiline täitmine[18] ja superskalaarsus[19], mis võimaldas käskude täitmise järjekorda muuta sõltuvalt protsessori olekule ning täita mitu mikrokäsku korraga. Vahemälu hakati integreerima otse protsessori kiibile, vähendades latentsi.

2000. aastad

Sel kümnendil võeti kasutusele esimesed mitmetuumalised protsessorid (Athlon 64 X2, Pentium D), mis võimaldas suurendada üksiku protsessori jõudlust, ilma taktsageduse ning seekaudu energiakulu kasvuta[20]. Esimesed disainid sisaldasid kahte tuuma, kuid kümnendi lõpuks olid turul juba nelja ja rohkema tuumaga protsessorid. Tänapäevastel (2026) serveriprotsessoritel on ühel protsessoril kuni 192 tuuma [21].

Üksikute tuumade jõudlus suurenes mitmelõimelisuse (ingl. Multithreading) kasutuselevõtuga. Intel tõi mitmelõimelisuse turule Pentium 4 protsessoritega 2002. aastal [22]. Mitmelõimelisus võimaldab ühel füüsilisel tuumal käituda kahe loogilise tuumana, suurendades paralleelarvutuste võimekust.

Nii Intel kui ka AMD tõid turule 64-bitilised arhitektuurid, mis võimaldasid protsessoril kasutada üle 4 GiB mälu. Inteli IA-64 või Itanium ei olnud võimeline käitama olemasolevaid programme, mis olid loodud x86 arhitektuurile, mille tõttu ei saavutanud see suurt edu [23]. AMD lähenemine AMD64 (ka x64, x86_64) muutis aga olemasoleva x86 arhitektuuri 64-bitiliseks, lisades funktsionaalsust.

2010. aastad

Moore'i seadus alustas aeglustumist, kuna tootmistehnoloogia arendamine muutus kompleksemaks. Tootmistehnoloogiad hakkasid jõudma alla 10 nm, mis nõudis uute tehnoloogiate nagu EUV (Extreme ultraviolet lithography) kasutuselevõttu.[24] Lisaks suuruse vähenemisele muutus ka transistorite kuju. Kasutusele võeti 3D FinFET transistorid, mille algatas Intel 2012. aastal. Uus struktuur suurendas transistorite jõudlust ning efektiivsust, võimaldades samuti edasist miniaturiseerimist [25].

AMD tutvustas 2019 aastal oma Zen 2 arhitektuuriga chiplet disaini, mis kasutab mitut väikest ühendatud kiipi ühe suurema monoliitse kiibi asemel, 2026 aasta seisuga on see kasutusel kõigi suurtemate mikroprotsessorite disainijate poolt. Üks põhilisi eeliseid on parem tootmise saagikus - kiibi suurenedes kasvab ka oht, et see sisaldab viga, mille tõttu läheb see raisku. Selle lähenemisega on võimalik koostada ka protsessor, mis sisaldab mitme erineva suurusega transistoreid, vähendades tootmiskulusid.[26] Väikeste kiipide sidumisega, on võimalik luua suurema efektiivse kiibi pindalaga protsessoreid, mis ei oleks võimalik monoliitsete kiipidega, suurendades maksimaalset tuumade arvu ühel protsessoril. Chiplete kasutades on võimalik ka valmistada mitu erinevat protsessori mudelit ühe kiibi põhjal, lisades ja eemaldades kiibikomplekse sõltuvalt vajadusele.

Graafikaprotsessoreid hakati kasutama teadusarvutustes ja simulatsioonides ning masinõppes suure paralleelarvutuste võimekuse tõttu. Graafikaprotsessorite disain hakkas rohkem fokuseerima nendele valdkondadele. Tensortuumad on loodud maatriksarvutuste kiirendamiseks, et võimaldada paremat jõudlust masinõppeks.[27]

2020–2026

Chiplet disainide areng on jätkunud, võimaldades paremat jõudlust ning efektiivsemat tootmist. Intel tutvustas 2021. aastal Alder Lake hübriidarhitektuuri, mis kasutab kahte erinevat liiki tuumasid. Jõudlustuumad (Performance-cores) kasutavad kõrgeid taktsagedusi ning mitmelõimulisust, efektiivsed tuumad (Efficient-cores) on väiksemad ning ei kasuta mitmelõimulisust vaid on loodud väikeseks voolutarbeks, olles võimelised toetama jõudlustuumasid raskemate ülesannetega.[28] Sarnast lähenemist kasutavad Apple'i M-seeria protsessorid, mis tänu ARM-arhitektuurile on väga energiasäästlikud [29].

AMD 3D V-Cache on pakendustehnoloogia, mis võimaldab paigutada lisakihte L3 vahemälu protsessori kiibile. Põhimälust lugemine aeglustab protsessori tööd, mille tõttu suurendab rohkema vahemälu kogus jõudlust. Vertikaalne paigutus võimaldab hoida protsessori kiibi pindala väiksemana, kuna traditsioonilisema pakendusega paigutatakse vahemälu kiibi külgedele. Esimene protsessor, mis seda tehnoloogiat kasutas oli Ryzen 5800X3D aastal 2022. Algselt paiknes vahemälu kiht protsessori tuumade kohal, piirates taktsagedust kõrgemate temperatuuride tõttu. Teise generatsiooni 3D V-Cache, mis võeti kasutusel Zen 5 protsessoritel paigutab vahemälu kihi tuumade alla, mis võimaldab suuremaid taktsagedusi.[30]

Mikroprotsessorite turg

Mikroprotsessorite turgu väärtustati 2024. aasta seisuga 130 miljardi dollari ringis[31], 2023. aastal müüdi üle 2,66 miljardi mikroprotsessori[32].

x86 arhitektuuril protsessoreid toodavad 2026. aasta seisuga ainult kaks firmat, Intel ja AMD. 2025. aasta Q4 andmetel on Inteli üldine turuosa 70,8%, AMD-l 29,2%, mis aasta-aastalt kasvab.[33]

Graafikaprotsessoreid toovad 2026. aasta seisuga NVIDIA, AMD ja Intel. Sektor jaguneb kaheks, mänguritele mõeldud GPU-d ning tehisintellekti ja teaduslike arvutuste GPU-d. Videomängude digitaalse levitamisteenuse Steam 2026. aasta aprilli uuringu põhjal kasutab 73,21% kasutajatest NVIDIA GPU-sid, AMD-d kasutab 18,60% ning Inteli 7,81% [34]. AI kiirendite valdkonnas on NVIDIA 2024 aasta andmetega turuosa ülekaalukas 80–90% [35], kuid on oodata, et see langeb teiste firmade arendustega.

Pooljuhtelektroonika tehaste tulu küündis 2025. aasta teises kvartalis 41,7 miljardi dollarini. Suurim osakaal (70,2%), oli TSMC-l, mille klientide hulka kuuluvad Apple, NVIDIA, AMD, Intel ja paljud teised. TSMC-l on kindel eelis oma tootmistehnoloogiate ja -mahtudega, mis annab neile ülekaaluka edumaa [36].

Vaata ka

Kirjandus

  1. ↑ Smalley, Josh Schneider, Ian (10. juuni 2024). "What is a microprocessor? | IBM". www.ibm.com (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  2. ↑ "Ada Computer Science". Ada Computer Science (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  3. ↑ "Announcing a New Era of Integrated Electronics". Intel (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  4. ↑ "The Surprising Story of the First Microprocessors - IEEE Spectrum". spectrum.ieee.org (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  5. ↑ "The Texas Instruments TMX 1795: the (almost) first, forgotten microprocessor". Vaadatud 3. mail 2026.
  6. ↑ admin (16. august 2014). "Four-Phase Systems AL1 Processor – 8-bits by Lee Boysel | The CPU Shack Museum". The CPU Shack Museum | CPU History Museum for Intel CPUs, AMD Processor, Cyrix Microprocessors, Microcontrollers and more. Vaadatud 3. mail 2026.
  7. ↑ "World's First Microprocessor". World's First Microprocessor. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 3. mail 2026.
  8. ↑ Alexander the ok (17. jaanuar 2024), The World's First Microprocessor: F-14 Central Air Data Computer, vaadatud 3. mail 2026
  9. ↑ "Apple stellt M2 Ultra vor". Vaadatud 3. novembril 2025.
  10. ↑ "Apple präsentiert den M3 Ultra, der einen enormen Leistungssprung für Apple Chips bringt". Vaadatud 3. novembril 2025.
  11. ↑ "Apple präsentiert den M3 Ultra, der einen enormen Leistungssprung für Apple Chips bringt". Vaadatud 24. aprillil 2025.
  12. ↑ Ridley, Jacob (29. aprill 2020). "Intel 10nm isn't bigger than AMD 7nm, you're just measuring wrong". PC Gamer. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2020. Vaadatud 21. oktoobril 2020.
  13. ↑ "Understanding Moore's Law". Newsroom (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  14. ↑ "Chip Hall of Fame: Motorola MC68000 Microprocessor - IEEE Spectrum". spectrum.ieee.org (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  15. ↑ "The Intel ® 8086 and the IBM PC". Intel (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  16. ↑ Collaert, Nadine (29. juuni 2018). High Mobility Materials for CMOS Applications (inglise). Woodhead Publishing. ISBN 978-0-08-102062-3.
  17. ↑ Writer, CBR Staff (14. september 1988). "LIFTING THE LID OFF THE MOTOROLA 88000 - TO FIND DO- IT-YOURSELF CO-PROCESSORS". Tech Monitor (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  18. ↑ Kukunas, Jim (27. aprill 2015). Power and Performance: Software Analysis and Optimization (inglise). Morgan Kaufmann. ISBN 978-0-12-800814-0.
  19. ↑ P. Pacheco, Introduction to Parallel Programming, 2011, section 2.2.5, "There are two main approaches to ILP: pipelining ... and multiple issue ... A processor that supports dynamic multiple issue is sometimes said to be superscalar." A. Chien, Computer Architecture for Scientists, 2022, page 102, "multiple-issue (aka superscalar)".
  20. ↑ "Multicore CPU: Processor Proliferation - IEEE Spectrum". spectrum.ieee.org (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  21. ↑ published, Paul Alcorn (10. oktoober 2024). "AMD EPYC 'Turin' 9005 Series - we benchmark 192-core Zen 5 chip with 500W TDP". Tom's Hardware (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  22. ↑ "Intel Introduces The Pentium® 4 Processor". www.intel.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2007. Vaadatud 4. mail 2026.
  23. ↑ Cunningham, Andrew (3. november 2023). "Intel's failed 64-bit Itanium CPUs die another death as Linux support ends". Ars Technica (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  24. ↑ Thompson, Clive (27. oktoober 2021). "Inside the machine that saved Moore's Law". MIT Technology Review. Vaadatud 3. mail 2026.
  25. ↑ Karimi, Koosha; Fardoost, Ali; Javanmard, Mehdi (25. september 2024). "Comprehensive Review of FinFET Technology: History, Structure, Challenges, Innovations, and Emerging Sensing Applications". Micromachines (inglise). 15 (10): 1187. DOI:10.3390/mi15101187. ISSN 2072-666X.
  26. ↑ "The Ultimate Guide to Chiplets - AnySilicon" (Ameerika inglise). 7. jaanuar 2023. Vaadatud 3. mail 2026.
  27. ↑ "Tensor Cores Explained in Simple Terms | DigitalOcean". www.digitalocean.com (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  28. ↑ "How Intel® Core™ Processors Work". Intel (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  29. ↑ published, Anton Shilov (1. veebruar 2021). "Apple: Mac Mini M1 Consumes 3X Less Power Than Intel". Tom's Hardware (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  30. ↑ Roach, Jacob (12. jaanuar 2022). "What is AMD 3D V-Cache? Extra gaming performance unlocked". Digital Trends (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  31. ↑ "Microprocessor Market | Size, Share, Trend, Industry Analysis | 2024-2032". stratviewresearch.com (inglise). 4. mai 2026. Vaadatud 4. mail 2026.
  32. ↑ "Microprocessor Market Size, Share & Trends Report, 2030". www.grandviewresearch.com (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  33. ↑ published, Anton Shilov (12. veebruar 2026). "AMD rockets past 35% market share in desktop PC market as Intel's share loss accelerates — AMD also hits 25% in laptops and nears 30% in crucial server market". Tom's Hardware (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  34. ↑ "Steam Hardware & Software Survey". store.steampowered.com. Vaadatud 4. mail 2026.
  35. ↑ Analysts, Silicon (21. veebruar 2026). "NVIDIA AI GPU Market Share 2026: ~80% of AI Accelerators". Silicon Analysts (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  36. ↑ "Semiconductor Foundries: The New Geopolitical Power". www.kingsresearch.com (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroprotsessor