Karl Tofer (23. august 1885 Sindi – 31. detsember 1942 Solikamsk) oli Eesti diplomaat.
Karl Tofer õppis Pärnu gümnaasiumis ja aastail 1905–1906 Riia Polütehnikumis. Riias astus ta ka üliõpilaskorporatsioon Vironia liikmeks.[1]
Kuni 1920. aastani töötas ta perekonnaettevõttes "Toferi Kaubamaja" Venemaal.
Karl Tofer arreteeriti nõukogude võimu julgeolekuorganite esindajate poolt 1941. aastal ja ta suri 31. detsembril 1942 Solikamski vangilaagris Venemaal.
Karjäär välisteenistuses
- 1920 Riia saatkonnas sekretär-asekonsul
- 1921 Berliini saatkonnas konsul
- 1923 välisministri abi ja
- 1927–1931 saadik Itaalias ja Ungaris (asukohaga Roomas)
- 1930–1932 saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias (asukohaga Varssavis)
- 1932–1933 välisministri abi
- 1933 saadik Moskvas
- 1. augustil 1936 määrati saadikuks Saksamaale ja Hollandisse (asukohaga Berliinis).
- 1939 – 5. juuli 1940 välisministri abi (kuni välisministeeriumist vabastamiseni) [2].
Tunnustus
- Saksa Kotka teenetemärk, I klass (suurrist) – antud Saksa riigikantsleri poolt 24. oktoobril 1939, lubatud kanda Vabariigi Presidendi käskkirjaga 20. veebruarist 1940.
Viited
- ↑ "Korporatsioon Vironia liikmed". Kreutzwaldi sajand. 26. november 1906. Vaadatud 26. jaanuar 2023.
- ↑ "Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2011. Vaadatud 24. septembril 2009.