Anna Leetsmann (12. oktoober 1888 Kalvi vald, Virumaa – 5. märts 1942 NSV Liit, hukkus vangistuses) oli Eesti pedagoog ja poliitik.
Ta oli Eesti Maapäeva ainus naissoost liige, bolševik, tuntud ka hüüdnimega Punane Anna.
Anna Leetsmann sündis Virumaal külakoolmeistri paljulapselises peres. Alghariduse sai oma isa käe all Rannu külakoolis. 1904. aastal lõpetas Rakvere tütarlastekooli, sooritas Rakvere Linna Algkooli juures algkooliõpetaja kutseeksamid ja asus tööle õpetajana Aseri tsemendivabriku algkoolis. 1911. aasta suvel õppis Peterburi ülikooli naiskursustel ja sooritas keskhariduse lõpueksamid.[1]
Ta liitus VSDTP Aseri organisatsiooniga 1917. aasta revolutsiooni ajal, peagi valiti ta kohapealse parteiorganisatsiooni sekretäriks ja Virumaa Töörahva Nõukogu liikmeks.
Suvel 1917 valiti Leetsmann esimese ja ainsa naisena Eestis Kubermangu Maanõukogu (Maapäeva) liikmeks, ta oli VSDTP bolševike suuna esindaja. Osales Maapäeva koolide ja töö- ning hoolekande komisjoni töös ja 5. augustil 1917 moodustatud Kurista sündmuste (kus miilitsa käe läbi hukkus Kurista rentnik) uurimise erikomisjonis.[2] Veebruaris 1918 põgenes ta Nõukogude Venemaale.
Vabadussõja ajal, 5. veebruaril 1919, heideti ta Maapäeva koosseisust välja.[2]
Viited
- ↑ R. Oras. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist. Kodumaa 11. oktoober 1978
- 1 2 Piret Viljamaa. "Anna Leetsmann". Eesti naised riigikogus 1917-1940.
Kirjandus
- Eerik Selli, Anna Leetsmanni elust ja tegevusest. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1966
- Oras, R. 90 aastat Anna Leetsmanni sünnist // Kodumaa, 11. okt. 1978